„Oluline on, et Euroopa riikide juhid ja ka ühiskonnad ei laseks end asjatult närvi ajada. Uus reaalsus on, et NATO liitlasriigi USA-ga tuleb nüüd mõnevõrra teistel viisidel suhelda,“ kirjutas Paet sotsiaalmeedias, võttes kokku Müncheni julgeolekukonverentsil toimunu.

Trumpi meeskond jaotab Euroopa riigid kahte leeri

„Euroopa meedia on täis ahhetamist USA asepresidendi James David Vance’i Müncheni konverentsil peetud kõne ning USA juhtide segaste signaalide üle Ukraina teemal. Kui teemad poleks väga tõsised, võikski neisse tihti muutuvatesse signaalidesse õlakehitusega suhtuda. Aga teemad on väga olulised ja samas pole ei Trumpi, Vance’i ega kaitseministri ütlustes kahjuks midagi üllatavat,“ sõnas Paet.

„Välispoliitika on tihti teadagi sisepoliitika jätk – seda eriti suurematel ja võimukamatel riikidel. Seda näeme praegu väga selgelt USA puhul,“ märkis Paet.

Paeti sõnul kajastas Vance oma Müncheni esinemises eelkõige USA sisepoliitikat ning võimul olevate poliitikute arusaamu. Tema hinnangul ei näe Trumpi meeskond Euroopat ega Euroopa Liitu tervikuna, vaid jagab Euroopa riigid kahte leeri – nendeks, kelle poliitilised vaated on Trumpile ja ta tiimile lähedased ning nendeks, kelle vaated erinevad.

„Nii on Trumpi tiimile Euroopas hinnatud partnerid Ungari Orbán, Itaalia Meloni ja Saksa Alternatiiv Saksamaale (AfD), kelle valimisedu nimel nad kõvasti ponnistavad. Seega määratleb Trumpi tiim end ja USA-d suhetes Euroopa poliitika segmentidega pigem ideoloogiliselt ja mitte geopoliitiliselt või riikidest lähtuvalt,“ selgitas Paet.

Tema sõnul on Donald Trumpi tiimi lemmikud need Euroopa riikide parteid, kes liigituvad paremäärmuslaste või parempopulistide sekka – koos sellest tulevate konkreetsete poliitiliste hoiakutega. Nii näiteks soovivad AfD, Ungari peaminister Viktor Orban, Slovakkia peaminister Robert Fico ja veel mitmed samalaadsed poliitilised üksused nõrka Ukrainat ning suhete taastamist Venemaaga, hoolimata sellest, mida Putin Ukrainaga teeb.

„Asepresident Vanceʼi kõne sellest ideoloogilisest alusest oma kõnes lähtuski, kui süüdistas Euroopat sõnavabaduse piiramises ja muudes pattudes. See on ju nii tuttav – täpselt samade süüdistustega esinevad Euroopa paremäärmuslased ise samal ajal nii valimiskampaaniates kui ka muidu neile ebameeldivat ühiskonnakorraldust ära kasutades ja kõiki demokraatlikke vabadusi nautides,“ tõmbas Paet paralleele.

Euroopa Liit seisma kindlalt nii enda kui ka Ukraina eest

Ukrainast kirjutades märkis Paet, et Trump soovib iga hinna eest sõja lõpetada ning olla rahutooja.

„Kui meenutada tema eelmist ametiaega, siis ka tollal kõlasid suured lubadused lõpetada Põhja-Korea oht maailmale ning sellest piisanuks, kui Trump ise Põhja-Korea diktaatoriga kohtub. Paaril korral kohtuski, kuid Põhja-Korea läks ainult hullemaks. Samuti lubas ta klaarida asjad Venemaaga ning kohtus Putiniga Helsingis,“ meenutas Paet. Ta lisas, et nendel pingutustel puudusid tulemused. „Nüüd on siis laual Panama kanal, Kanada liitmine USA-ga, Gröönimaa Taanilt äravõtmine, Riviera rajamine Gazasse ning Ukraina sõja kiire lõpetamine.“

Paeti sõnul on see Trumpi paarinädalase presidendiksoleku aja kohta päris tõsine agenda, ent mõtteid tuleb kindlasti juurde, sest maailmas on veel palju olukordi, mis korrastamist vajavad. Seega ärevust ja segadust on lühikese ajaga tekkinud palju. Kui tuleb uus idee, siis eelmine kaotab uudsuse.

Ukraina tuleviku osas ei saa Venemaa ja USA Paeti hinnangul kahekesi suurt midagi kokku leppida. Tema sõnul on igasuguse sisulise ja tasakaalustatud kokkuleppe eelduseks ka Ukraina ja Euroopa osalemine läbirääkimistes.

„Isegi kui Trumpi juhitud USA lõpetab Ukraina abistamise, suudab Ukraina Euroopa toel Venemaale vastu seista. Jah, olukord muutuks keerulisemaks ja raskemaks, kuid see on siiski võimalik,“ märkis Paet. „Pealegi pole sugugi kindel, et Putin oleks üldse huvitatud sõja täielikust lõpetamisest. Praegune olukord on talle üsna mugav, eriti arvestades selle rolli Vene ühiskonna kontrolli all hoidmisel.“

Euroopa Liidu nõrk külg on Paeti sõnul konsensusnõue kõikide välispoliitiliste asjade otsustamisel, sest nii saavad Ungari ja Slovakkia kõik edasised Venemaa survestamise püüded peatada. Sellele leidub aga alternatiiv ehk EL-25, mis tähendab, et euroliidu ülejäänud liikmesriigid vormistavad Ukraina abistamise ja Vene survestamise otsused lihtsalt omavahel koordineeritud rahvuslike otsustena.

„Kahjuks demonstreeris USA Münchenis oma vastuoluliste ja kitsalt parteipoliitiliste seisukohtadega midagi, mis ei tohiks enam kellelegi üllatusena tulla,“ kirjutas Paet, naastes oma postituses Müncheni konverentsi teema juurde. „Nimelt seda, et Euroopa pole USA jaoks erandlik partner ning tõelisteks sõpradeks peetakse vaid neid, kes jagavad täielikult Trumpi meeskonna sisepoliitilisi ideoloogilisi vaateid.“

„Kuigi USA on Euroopa jaoks jätkuvalt oluline liitlane, on usaldus saanud tõsise löögi. See tähendab, et aastaid kestnud hoiatuste põhjused – et Euroopa peab enda iseseisvaks toimetulekuks rohkem pingutama – on nüüd reaalsuseks saanud. Ilulemise aeg on vähemalt mõneks ajaks möödas,“ tõdes Paet.

Paeti hinnangul peab Euroopa Liit seisma kindlalt nii enda kui ka Ukraina eest. Kui Ungari ja Slovakkia püüavad seda takistada, tuleb tema sõnul rakendada meetmeid, mis võimaldavad nendest takistustest mööda minna. Samal ajal tuleb maksimaalselt tugevdada sidemeid Suurbritannia, Norra ja teiste Euroopa riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu, et kindlustada laiem koostöö ja strateegiline partnerlus.