Audit näitas, et sageli ei valmi seisukohad algselt kavandatud tähtajaks, kuna seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu erinevate eelnõude kohta on intensiivne ja töömahukas. Selline hilinemine aga võib tähendada, et kui sisulised arutelud Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides juba käivad, jäävad võimalused mõjusalt läbirääkimistel osaleda piiratuks. 

Euroopa Komisjon avalikustas 2019. aasta detsembrist kuni 2024. aasta märtsini enam kui 600 algatust, millest üle 80 protsendi on õiguslikud algatused ja ülejäänud erinevad strateegiad, tegevuskavad ja teatised. Suur algatuste maht paneb märkimisväärse koormuse Eesti valitsusasutustele seisukohtade ettevalmistamisel ja läbirääkimistel osalemisel.

Seisukohtade kujundamisel on esialgse mõjude hinnangu koostamise aeg piiratud

Euroopa Komisjoni uued algatused on muutunud üha detailsemaks ning mõjutavad samal ajal mitme valitsemisala poliitikat. See suurendab riigisisest koordineerimisvajadust ja kaasatavate huvirühmade hulka ning muudab Eesti seisukohtade kujundamise keerukamaks. 

„Selleks, et Eesti huvid oleksid esindatud ja panus mõjus, peavad seisukohad, millest läbirääkimistel lähtutakse, valmima õigel ajal, olema selged, põhinema analüüsil, arvestama igakülgselt meie huve ja võimaldama saada teiste liikmesriikide toetust,“ leidis riigikontrolör Janar Holm.

„Euroopa Liidu algatuste menetlemiseks ei saa täiendavalt paisutada ministeeriumide töötajaskonda. Seetõttu on eriti kriitiline juba poliitika kujundamise võimalikus varajases faasis eristada Eesti jaoks kriitilised algatused vähemtähtsatest ning keskenduda esmatähtsale.“ 

Euroopa Liidu asjade mõju analüüsides tuleks riigikontrolli hinnangul pöörata enam tähelepanu spetsiifiliselt Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile avalduvatele mõjudele. Prioriteetsete eelnõude mõjusid suudetakse analüüsida ka lühikese aja jooksul, aga Eesti spetsiifiliste mõjude väljatoomine seisukohtade kujundamisel on ebaühtlane. Seisukohtade kujundamisel on esialgse mõjude hinnangu koostamise aeg piiratud. Kui enne algatuse avalikustamist ei ole Eestis valdkonda analüüsitud, siis põhjalikku mõjuanalüüsi seisukohtade koostamise jooksul üldiselt teha ei jõuta.

„See omakorda on põhjuseks, miks mõjude analüüsi kokkuvõtte koostamisel tuginevad Eesti valitsusasutused Euroopa Komisjoni üldistele mõjuhinnangutele, milles on aga tõstetud esile algatuste positiivseid mõjusid ja pööratud vähem tähelepanu kaasnevatele kuludele või lisakoormusele,“ kirjutas riigikontroll.

„Kaupade parandamise direktiivi seisukohtade seletuskirjas märgiti 2023. aastal, et eelnõul on pigem positiivne mõju parandusteenuste turule, kuid puudus igasugune kvantitatiivne analüüs Eesti parandusteenuste turu kohta. Samas on Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile täiendavalt tekkivate kulutuste või halduskoormuse analüüs seisukohtade kujundamisel ülioluline, kuna eelnõu menetlemise käigus on võimalik eelnõu sisuliselt muuta ja sellega negatiivseid mõjusid vähendada,“ märkis riigikontroll.

Huvirühmadelt küsitakse arvamusi algatuste kohta ning teavitatakse neid seisukohtade valmimise protsessist, kuid paremat kaasamist pärsib seisukohtade kujundamiseks ette nähtud aeg. Huvirühmade tagasiside määr võib riigikontrolli arvates mõnikord jääda väga madalaks, kuna materjalid on spetsiifilised ja mahukad ning huvirühmadel ei pruugi olla piisavalt ressurssi tähtajaks – vaadeldud juhtumitel 10–16 päeva jooksul – arvamuse kujundamiseks. Kui Eesti seisukohtade kujundamisel ei ole huvirühmade seisukohad esindatud, tekib risk, et Eesti seisukohtades ei arvestata mõne eelnõust mõjutatud sihtrühma huvidega. 

„Seisukohtade menetlemist ja kaasamist toetaks, kui arvamuste kujundamise protsess oleks paremini jälgitav ja lõplikud seisukohad paremini leitavad. Eelnõude infosüsteemis ei ole terviklikult kättesaadavad kõik ministeeriumidelt ja huvirühmadelt saadud arvamused, mistõttu ei ole kindlust, et analüüsil on kasutatud kõiki saadud arvamusi. Kohati puuduvad riigikogus heakskiidetud Eesti lõplikud seisukohad, mistõttu võib tekkida segadus, millised on kehtivad seisukohad,“ kirjutas riigikontroll.

„Kuna Euroopa Liidu õigusakti riigisisesesse õigusesse üle võttes lähtutakse seisukohtade kujundamise käigus tehtud tööst, on oluline, et kogu info, millele seisukohtade kujundamise ajal tugineti, oleks analüüsimiseks ka hiljem tervikuna kättesaadav,“ toonitas riigikontroll.