Nii sotsiaalmaksu miinimumnõude kaotamisel kui ka kuumäära langetamisel võib eeldada olulist sotsiaalset mõju, seda eelkõige tööhõivele, märkis Ossinovski ettepanekutes valitsusele. Sealhulgas tuleb arvestada sellega, et töötajate ligipääs ravikindlustusele ei väheneks, arvestades ka muudatuse mõjuga riigieelarvele.
Eestis on sotsiaalmaksule kehtestatud minimaalne kuumäär, millelt maksu tasuda tuleb. See on ka üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. 2016. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 390 eurot, seega on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus tööandja jaoks 128,7 eurot kuus ja FIE jaoks 386,1 eurot kvartalis.
Sotsiaalmaksu kuumäära hoidmine tasemel 100 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast võib Ossinovski sõnul muutuda osaajatöötajaid palkavatele tööandjatele järjest koormavamaks olukorras, kus alampalk tõuseb aasta-aastalt märkimisväärselt. Näiteks oleks valitsuse tegevusprogrammi kohaselt 2019. aastal prognoosi kohaselt alampalk 584 eurot.
Kokku oli 2015. aastal Eestis 51 300 töötajat, kes teenisid alla sotsiaalmaksu kuumäära ja kelle töötasult maksti proportsionaalselt rohkem sotsiaalmaksu vähemalt ühel kuul.
Kõige rohkem mõjutaksid muudatused sotsiaalmaksu kuumääralt maksmise kohustuses ettevõtteid, mis tegutsevad jaekaubanduse, toidu ja joogi serveerimise alal, kinnisvaraalase tegevuse alal, hoonete ehituses ja hoonete-maastike hoolduses. Proportsionaalselt rohkem on tööandjad 2015. aasta jooksul kokku maksnud 8,3 miljonit eurot sotsiaalmaksu alla kuumäära teeninud töötajate töötasudelt.
Sotsiaalmaksuseaduses on sätestatud ka mitmed töötajate kategooriad, kelle puhul makstakse sotsiaalmaksu tegelikult tasult: riikliku pensioni saajad, 7–17-aastased töötajad, alla kolmeaastase lapse või kolme või enama alla 19-aastase lapse vanemad, üliõpilased, üliõpilased ja pikaajalised töötud.
Maksu- ja tolliameti andmetel moodustavad töötajad, kelle töötasult on makstud proportsionaalselt rohkem sotsiaalmaksu, ligikaudu veerandi kõigist alla sotsiaalmaksu kuumäära teeninud töötajatest ja ülejäänud kolmveerandi puhul on tööandja maksnud sotsiaalmaksu täpselt töötasult.
Ossinovski hinnangul võib osaajaga töötamise soodustamine olla oluline ka teistes gruppides, kes hetkel erandiga kaetud ei ole, näiteks nagu pensionieelses eas inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja nii edasi, mistõttu tuleks kaaluda ka eranditeringi laiendamist.
Lisaks tuleks Ossinovski sõnul tegeleda ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ravikindlustuskaitse küsimusega, vahendas BNS. See puudutab eeskätt vabakutselisi loovisikuid. 2015. aastal oli kokku 91 500 inimest vanuses 20–64, kes olid ravikindlustusega kaetud aasta jooksul 1–11 kuud.
"Et ligipääs ravikindlustusele on oluline rahvatervise tagamisel, tuleks üldiselt liikuda selles suunas, et suurem osa tööealistest inimestest oleks püsivalt kaetud kindlustusega," märkis Ossinovski.
2015. aastal oli maksu- ja tolliameti andmetel ebaregulaarse sissetulekuga inimesi, kes said väljamakseid alla 12 kuu aastas, kuid teenisid aasta peale kokku vähemalt 12-kordse kuumäära ulatuses tasu, kokku 116 700. Kuigi suurem osa neist teenis tasu 10–11 kuud aastas, oli nende seas ka näiteks ligikaudu 1500 inimest, kes said sissetulekut vaid 1–3 kuud aastas ja 10 500 inimest, kes said sissetulekut vaid 4–6 kuud aastas.
