MTA kontrollis ümbrikupalga maksmist Valgamaa ehitustel
Kokku kontrolliti ehitusobjektidel 121 töötajat. Kontrollitud ehitustest neli olid riigihanke objektid, sealjuures leiti töötamise registris registreerimata töötaja just sealt. Ümbrikupalga kahtlusega kaheksast ettevõttest töötasid riigihanke objektidel kokku viis.
MTA maksuauditi osakonna üksuse juht Evelin Muttik: „Ümbrikupalga kahtlusega ettevõtted on need, kus palgatase on oluliselt madalam kui tegevusvaldkonna keskmine piirkonnas. Meie eesmärk on, et need ettevõtted vaataksid oma maksudeklaratsioonid üle ning teeksid need korda. Täpse maksukohustuse suuruse selgitame välja menetluse käigus.“
Valgamaal oli mitmeid rikkumisi just riigihangete objektidel. Mitmed alltöövõtjad olid töötamise liigiks valinud tasuta töötamise. „Kasumi teenimisele suunatud ehitusettevõtetes on tasuta töötamine siiski väga erandlik ja ei ole usutav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd palka saamata,“ täheldas Muttik.
„Juhime tähelepanu, et vastutus ümbrikupalgas tasumise eest ei ole üksnes tööandjal, vaid ka töötajal. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui töötaja palgalt on maksud tasumata, tuleb töötajal endal tasumata tulumaks deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis,“ märkis Muttik.
MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-ni. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti.