Seega on residendist juriidilisel isikul, Eestis püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendil, Eesti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutusel ning füüsilisest isikust ettevõtjal, kes on maksnud kalendriaastal mitteresidendile intresse, kohustus esitada vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi - TuMS) § 57² Maksu- ja Tolliametile 10. aprilliks „Mitteresidendile makstud intressi deklaratsiooni” INF 12.

Seoses TuMS § 57² lg 8 kehtetuks tunnistamisega alates 01.01.2014 kaob muule mitteresidendile makstavate intresside eraldi deklareerimise kohustus.

Seega alates 01.01.2014 tuleb deklareerida INF 12 ainult alljärgnevad intressi väljamaksed:

• TuMS § 17 lõikes 1 ja § 57² lõikes 3² sätestatud intressid, mis on makstud Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule, k.a välisriigis asuva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumi residendist füüsilisele isikule, kui Eestil on nimetatud territooriumiga sõlmitud intressiinfo vahetamise leping;
• TuMS § 57² lg 2 sätestatud intressid, mis on makstud Euroopa Liidu teise liikmesriigis elava füüsilise isiku kasuks teises liikmesriigis asutatud ühendusele.

Ühtlasi soovib Maksu- ja Tolliamet juhtida tähelepanu ka INF 12 andmete kvaliteedile.

1. Aadressid

Eelnevatel aastatel on paljud INF 12 deklaratsioonis esitatud aadressid olnud problemaatilised või vigased. Et asi oleks ühtemoodi arusaadav ja edaspidi esineks vähem segadust, selgitame põhjalikumalt, milliseid andmed peaks aadressi lahtrisse märkima.

Intressi saaja kohta kirjeldatud andmete kindlakstegemisel tuleb intressi maksjal lähtuda välisriigis väljaantud kehtivast isikut tõendavast dokumendist ning vajaduse korral ka residentsust tõendavast dokumendist. Kui dokumendil ei ole märgitud intressi saaja aadressi elukohariigis, tehakse see kindlaks muude intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal. Intressi saaja elukohariigiks loetakse isikut tõendava dokumendi väljastanud riik või välisriigis asuva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumi, välja arvatud juhul, kui isik esitab mõne muu riigi või territooriumi residentsust tõendava dokumendi.

Deklaratsiooni elektroonilise vormi 8 reale (XML-failis element: Permanent Address) märgitakse elu- või asukohariigi aadress, see ei tohi olla Eesti aadress. Elu- või asukohariigi aadressi lahtrisse märgitakse intressi saaja elukoha riik või territoorium, kus on väljastatud tema pass või muu isikutunnistus, sellisel juhul käsitletakse neid aadressi andmeid maksuriigina.

Kui isik on aga tõendanud väljamakse tegijale oma residentsust mõnes kolmandas riigis residentsustõendiga (mis ei ole selle isiku teadaolev elu- või asukohariik), tuleb need riigi andmed ja aadress märkida real 9 (XML-failis element: ResidAddress) residentriigi lahtrisse. Sellisel juhul käsitleb Maksu- ja Tolliamet seda aadressi isiku maksuriigina.

Aadresse on endiselt kaks: elu- ja asukohariik ning residendi riik. Neist esimene on täitmiseks kohustuslik ja aadress peab asuma väljaspool Eestit. Kui ei ole täidetud residendi riigi rida, käsitletakse esimest aadressi maksuriigina.

Täitmise reeglid:

• üldjuhul täidetakse ainult elu- või asukohariik ja sealne aadress (ei asu Eestis);
• juhul, kui isik on esitanud väljamakse tegijale residentsustõendi kolmanda riigi kohta, mis erineb elu- või asukohariigi aadressist, märgitakse see residentriigi lahtrisse.

2. Maksuriik

Maksuriigina käsitletakse seda riiki, kus intressi saaja tavaliselt alaliselt või peamiselt elab või mille kohta ta on esitanud residentsustõendi. Riik ja aadress on maksuhaldurile väga oluline, et saaks eristada selgelt riiki, kuhu maksustamise info saata.