Möödunud aasta 11 kuu kokkuvõttes tasuti maksutulu võrreldes 2016. aastaga 5,8 protsenti enam. Riigieelarves aastaks kavandatust täideti 11 kuuga 89,8 protsenti. Aasta kokkuvõttes on oodata eelarve maksutulude täitumist.
Käibemaksu tulu oli novembris 185,9 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti enam kui 2016. aasta novembris. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes aasta varasemaga 9,3 protsenti. Käibemaksu tasumine kasvas viimase kolme kuuga enim ehituses ning mootorsõidukite müügis vastavalt 34,3 ja 13,3 protsenti. Ehituses on viimasel kolmel kuul taganud kasvu eelkõige hoonete ja trasside valmimine ning kiirenenud hinnatõus. Mootorsõidukite müügi ja remondi kasvu toetab sõidukite hoogne müük. Samuti kasvas võrreldes aasta varasemaga ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenes. See viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.
Aktsiisitulu kokku laekus novembris 9,5 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama kuuga, kuid 2016. aasta novembri aktsiisitulu mõjutas tugevalt alkoholitootjate ja -müüjate aktsiisitõusu eelne varumine. Kütuseaktsiisi tasuti novembri eest 43,2 miljonit eurot, tubakaaktsiisi 15,9 miljonit eurot ja alkoholiaktsiisi 18,2 miljonit eurot.
Alkoholiaktsiisi tasuti üheteistkümne kuuga 11,4 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga. Aktsiisitulu oli 2016. aasta novembri tavapärasest suurem, sest alkoholitootjad ja -müüjad alustasid toona aktsiisitõusu eelset madalama aktsiisimääraga kauba varumist, mida müüdi 2017. aastal pärast aktsiisitõusu. Arvestades aktsiisitõusude eel madalama aktsiisimääraga soetatud varud perioodi, mille eest need on tasutud, tasuti alkoholiaktsiisi 2017. aastal müüdud kauba eest 2,2 protsenti rohkem võrreldes aasta varasema perioodiga. Samal ajal vähenesid kange alkoholi varudega korrigeeritud kogused 12,5 protsenti, õlle kogused 9,4 protsenti ning veini kogused 8,4 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Koguste languse taga on peamiselt hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine.
Kütuseaktsiisi tulu oli üheteistkümne kuu kokkuvõttes 3,4 protsenti suurem kui 2016. aastal. Kütuseaktsiisi tasuti koos aktsiisitõusude eelsete varudega 4,9 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga, seejuures diislikütuse varudega korrigeeritud kogused on vähenenud 4,8 protsenti ning bensiini kogused 2,6 protsenti. Koguste vähenemise taga on eelkõige aktsiisimäärade tõus ja aktsiisimäärade erinevuste kasv võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga ning eelnevast tulenev piirikaubanduse kasv.
Tubakaaktsiisi on tasutud üheteistkümne kuuga 0,1 protsenti vähem võrreldes 2016. aastaga. Arvestades aktsiisitõusude eel soetatud varusid, on tasutud tubakaaktsiisi 8,2 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga.
Novembri lõpuks ulatus keskvalitsuse eelarvepuudujääk 94 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve jõudis kuu lõpuks 22 miljoni euro suuruse puudujäägini, seejuures novembris ületasid kulud tulusid 25 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk novembris pisut vähenes, jõudes 36 miljoni euroni. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon 2017. aasta üheteistkümne kuuga 80 miljoni euroga puudujäägis, mis moodustab 0,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
