Soodsam elektri aktsiisimäär annab märkimisväärse panuse rea tööstusalade ja infoalase tegevuse sektori ettevõtete arengule, ütles rahanduskomisjoni esimees keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin pressiteate vahendusel. "Aktsiisimäära langetamine on kavandatud EL-is lubatud minimaalse määrani, mis on 0,5 eurot megavatt-tunni kohta."

See on ligi 90 protsenti madalam kui tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta, märkis Stalnuhhin. Ta lisas, et soodustus võib potentsiaalselt puudutada ligi 240 ettevõtjat. Stalnuhhin lisas, et see ei tähenda veel suurt hinnalangust, kuid vaja oli astuda esimene samm.

Rahanduskomisjoni liige ja opositsioonilisse reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi Stalnuhhini hinnangu ja koalitsiooni eelnõuga ei nõustunud ja juhtis tähelepanu sellele, et soodsama aktsiisimäära kehtestamisega saadame välja vastupidise signaali. "Eelistame küll energiasäästlikku majandust, kuid aktsiisi langetamisega meelitame siia hoopis energiakulukat majandust. Peaksime eelistama energiasäästlikkust," ütles Ligi.

Ta lisas, et majandust ei saa rajada eranditele. "Me läheme vastuollu oma aktsiisipoliitika eesmärgiga," märkis Ligi. Tema hinnangul tuleks konkurentsieelist luua suuremate hinnakomponentide kaudu, näiteks võrgutasu seostamisel tarbimismahuga.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tõsta Eesti kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjate konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida elektrit soodusaktsiisimääraga.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne ja säästlik ning tema elektrointensiivsus peab olema vähemalt 20 protsenti. Lihtsustatult näitab elektrointensiivsus elektrienergia osakaalu loodud lisandväärtusest. Soodusmääraga elektri tarbimise luba saab taotleda maksu- ja tolliameti kaudu ning loa kehtivus on tähtajatu eeldusel, et ettevõtja täidab aruandluskohutuse ja muud eelnõus sätestatud nõuded.

Komisjoni istungil märgiti, et Eesti tööstusettevõtjad on ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, sest energiamahukale tootmisele ei ole Eestis erisusi rakendatud. See pärsib juba tegutsevate ettevõtete laienemist ning uusi otseinvesteeringuid Eestisse.

Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada energiakulusid ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Komisjoni istungil toodi esile võrdlusandmed, mille kohaselt on leevendused energiamahukale tootmisele Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.

Eelnõuga muudetakse ka alkoholi aktsiisivabastuse loa ja energia aktsiisivabastuse loa väljastamist. Lisaks tehakse eelnõus muid muudatusi parema õigusselguse tagamise eesmärgil või praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks. Nii näiteks täpsustatakse eelnõuga aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba hävitamise korda ja täiendatakse alkoholi denatureerimise võimalusi. Tubaka tahkele aseainele konkreetse aktsiisimäära sätestamise asemel fikseeritakse põhimõte, et tubaka tahkele aseainele kohaldatakse sama aktsiisimäära, mis suitsetamistubakale.

Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Toomas Tõniste.

Rahanduskomisjon otsustas saata eelnõu riigikogu täiskogu istungile 4. aprillil ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.