Teisel lugemisel oli valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse teistkordne menetlemine, mille eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise. Rahanduskomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut, mis tulenevad valitsuse ja huvigruppide seisukohtadest. Regulatsiooni on täpsustatud arvestades presidendi otsuses osundatud märkustega.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer ütles Riigikogu ees kõneledes, et komisjon leidis, et presidendi osundatud puuduste kõrvaldamiseks tuleb täiendada nii eelnõu kui seletuskirja. „Komisjon leidis, et kõige otstarbekam oleks, kui uue seletuskirja koostaks eelnõu algataja. Seletuskirja väljatöötamiseks moodustati Rahandusministeeriumis töörühmad, et täpsemalt kirjeldada uue regulatsiooni mõjusid, kaasnevat halduskoormust, andmete käitlemise turvalisust, kavandatavate piirangute proportsionaalsusega seonduvat, ning analüüsida regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu õigusele. Rahanduskomisjon möönis, et üheselt mõistetavalt tuleb seaduse uuesti arutamise korral sätestada vabade elukutsetega seonduv ning näha ette rakendussätted, mis võimaldaksid sujuvamat üleminekut uuele regulatsioonile,“ rääkis Holsmer.
Seaduseelnõu näeb ette üleminekuaja. Nii annab eelnõu võimaluse kuni 2016. aasta 20. jaanuarini esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobutud on raamatupidamise seaduse muutmisest.
Olulisemate muudatustena seaduses võib veel välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.
Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.
Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorra esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk, Toomas Tõniste, Peeter Laurson, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Liisa-Ly Pakosta, Andrus Saare, Andrus Ansip, Remo Holsmer, Rannar Vassiljev, Andres Herkel ja Marko Pomerants.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud teotust, poolt hääletas 20 ja vastu 44 Riigikogu liiget.
Eelnõu lõpphääletus on kavandatud 7. maile.
