Sotsiaalmaksu tasumise kasv jätkus tänu kiirele palgakasvule, sealjuures septembris tasuti sotsiaalmaksu 9,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud töötajate arvu viimase kolme kuu keskmine kasv püsib 1,6 protsendi juures, keskmise töötasu kasv kiirenes 7,4 protsendile.

Töötajaid suhtena kõigist tööealistest inimestest on praegu rekordiliselt palju. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on ajaloolise kõrgtaseme lähedal.

Suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, lisandus tegevusalapõhistel andmetel hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige enam haldus- ja abitegevuste ning ehituse sektoris, vastavalt 5,9 ja 4,4 protsenti. Töökohtade arv vähenes enim jaekaubanduse sektoris, kus kahanemine oli 2,6 protsenti.

Viimase kvartali palgafond kasvas suurematest sektoritest kõige kiiremini haldus- ja abitegevuste, hariduse ja ehituse sektorites. Haldus- ja abitegevuste sektoris kasvas palgafond 12,6 protsenti, hariduses 12,2 protsenti ja ehituses 11,9 protsenti. Palgafond on kasvanud kõikides sektorites, kuid kõige aeglasema kasvuga oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektor 1,4-protsendise palgafondi kasvuga.

Käibemaksu tulu oli septembris 183,2 miljonit eurot ning seda oli 7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 6,4 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses, 26,8 protsenti. Järgneb mootorsõidukite müük 10,4-protsendise käibemaksu tasumise kasvuga.

Ehituses on viimasel kolmel kuul taganud käibemaksu tasumise tõusu valminud arenduste hoogne müük. Mootorsõidukite müügi ja remondi tegevusalal toetab kasvu eriti tõus remonditeenuse osutamises. Samuti on kasvanud võrreldes mullusega ka Eesti-siseste tehingute lisandväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldisele majandusaktiivsuse kasvule.

Aktsiisitulu oli septembris 74,4 miljonit eurot, mida on 6,1 protsenti vähem kui eelmise aasta septembris.

Kütuseaktsiisi tasumine on üheksa kuu kokkuvõttes 3,3 protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kui vaadata aga 11 kuu andmeid novembrist septembrini, mis hõlmavad ka aktsiisitõusu eel madalama määraga varutud kaubakoguseid, on kütuseaktsiisi tasutud 6,6 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga. Seejuures on diislikütuse deklareeritud kogused samal perioodil vähenenud 5,5 protsenti ning bensiini kogused 2 protsenti.

Alkoholiaktsiisi tasuti septembris 13,1 miljonit eurot ja seda on tasutud tänavu võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 6,8 protsenti vähem. Perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni on alkoholiaktsiisi tasutud 0,6 protsenti rohkem võrreldes sama ajaga aasta varem. See hõlmab suuremat aktsiisitulu määra tõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud alkohoolsetelt jookidelt, mida müüdi kauplustes aktsiisimäära tõusule järgnenud kuudel.

Septembri tasumine oli madal eelkõige eelnevalt kogutud varude tõttu. Selle aasta alguses kogutud kange alkoholi varud ületasid eelmise aasta varusid ja tänavu juulis enne lahja alkoholiaktsiisi määrade tõusu kogutud varud ületasid ootusi. Lisaks mõjutab deklareeritavaid koguseid hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning piirikaubanduse hoogustumine.

Tubakaaktsiisi tasuti septembris 14,9 miljonit eurot ning tasumine on perioodil mullu novembri algusest tänavu septembri lõpuni varumist arvestades võrreldes eelmise aastaga 8,1 protsenti suurem.

Septembris sai keskvalitsus makse ja muid tulusid rohkem tehtud kulutustest. See vähendas eelarve üheksa kuu puudujääki 30 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve jõudis septembri lõpuks 5 miljoni suuruse puudujäägini, seejuures septembris ületasid kulud tulusid 28 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa tulud ületasid septembris kulusid ja üheksa kuuga jõuti 39 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon aasta algusest 3 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli sel aastal eelarveülejääk 131 miljoni võrra väiksem. Muutuse on tinginud peamiselt madalapalgaliste tulumaksutagastus ja suurenenud investeerimismahud.