Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helm ütles esmaspäeval ameti pressikonverentsil, et kõiki lahknevusi ei käsitleta kindlasti pettusena ja nendeks võib olla erinevaid põhjusi.
Levinumate põhjustena tõi ta välja, et sisendkäibemaks küsitakse tagasi hilisemas perioodis kui müüjal tekib käive; eksitakse käibe toimumise aja määratlemisel; eksitakse käibedeklaratsiooni lisa täitmise reeglite vastu, näiteks on jäetud tähelepanuta, et 1000 euro arvestus on tehingupartneri lõikes; müüja on jätnud käibemaksudeklaratsiooni lisal arved deklareerimata.
Lisaks on võimalikud ka üleminekuperioodist tingitud erinevused ja vabastuse saanud ei täida veel käibemaksudeklaratsiooni lisa; käive on deklareeritud 2014. aastal varasemas perioodis.
Müügitehingute deklaratsioonide puhul oli tehingute vahe 38,3 miljonit eurot, kui ostja deklareeris müüjast suuremat ostusummat.
Ostutehingute deklaratsioonidel, kus müüja deklareeris ostjast väiksemalt summat, oli erinevus 385,8 miljonit eurot. "Seal on see risk esmane, kust me hakkaksime otsima, kas see on põhjustatud probleemist kajastusel või on sinna sisse peidetud ka pettust," ütles Helm.
Täiendavalt pöörab amet tähelepanu ka nendele 3391 ettevõttele, mis ise pole riskiga, kuid on teinud tehingut risikiga ettevõtetega.
Helmi sõnul on siin küsimuse koht, et kas ettevõted on teinud need tehingud teadlikult tehtud, kas neid oleks vaja selles osas tulevikus hoiatada või on tegemist võimaliku käibe varjamisega.
Kokku esitas detsembris tehinguinfo 41 000 käibemaksukohustulast.
