Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muudatuste eelnõu kohaselt võetakse üle EL-i käibemaksudirektiivi muudatused, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu kohaselt kaotatakse maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Hiinast, imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele.
Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse kaugmüügile Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamikul riikidest, sealhulgas Eestil, on see 35 000 eurot.
Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks niinimetatud lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.
Maksukohustust on õigus vähendada üksnes selliste võlgade osas, mille laekumine on ebatõenäoline. Tingimused, mille täitmise korral on õigus käibemaksukohustust korrigeerida, on järgmised: väljastatud peab olema arve; nõue peab olema raamatupidamises maha kantud ja sellest on kauba soetajat või teenuse saajat kirjalikult teavitatud; nõue ei tohi olla võõrandatud; arve tasumise tähtajast peab olema möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, maksukohustuslane ja kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isikud.
Juhul kui nõue ületab 30 000 eurot, on nõude lootusetuks hindamise lisatingimuseks jõustunud kohtulahend.
Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse erinevates paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.
Seadus on planeeritud jõustuma 2021. aasta 1. juulist.