Advokatuuri esimehe Imbi Jürgeni sõnul peab prokuratuur olema enda seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. „Ainult poliitiliselt sõltumatu prokuratuur tagab õiglase õigusemõistmise," ütles Jürgen.

Prokuratuuri sõltumatust võib Jürgeni sõnul kahtluse alla seada vaid siis, kui selleks esinevad väga kaalukad argumendid. „Eestis on toimunud mitmeid poliitiliselt väga laetud kriminaalprotsesse, kus on tehtud ka etteheiteid eeluurimise ja süüdistuse poliitilise kallutatuse teemal,“ sõnas Jürgen.

Mitte kunagi varem ei ole aga sõltumatult tegutsenud prokuratuur ise tunnistanud, et tunneb sekkumist enda töösse.

Advokatuuri hinnangul on tähelepanuväärne etteheidete ajastus – etteheited sekkumises toodi avalikkuse ette, kui prokuratuuri juhile heideti ette minetusi tema töös.

Advokatuuri kinnitusel on nii avalikkusel kui advokaatidel peaaegu võimatu saada teavet, kas ja kes on eeluurimist püüdnud mõjutada. "Keerulistes ja mõjukates kriminaalasjades osalevad lisaks menetlejale alati inimesed, kelle mõjutamiskatsetest ei jää kriminaalasja toimikusse ühtki jälge. Tavaliselt on nendeks olnud menetleja otsene juht, uurimisasutuse keskastme või tippjuht, prokuratuuri hierahias kõrgemalasuv prokurör," märkis adkokatuur. Selline menetluse suunamine ja koordineerimine on Jürgeni kinnitusel üldjuhul aktsepteeritav, kuigi ka neis olukordades võib konkreetne menetleja saada sellise viisil mõjutatud, et see seab kahtluse alla menetluse igakülgsuse, objektiivsuse ja täielikkuse.

„Aegadel nagu praegu, mil ühiskond on polariseerunud rohkem kui kunagi varem, tuleb kodaniku ja riigi vahelist usaldust kohelda erakordse õrnusega,“ rõhutas Jürgen. „Igasugune pettumus või üksnes põhjus kahelda selles, et riik tegutseb seaduse alusel,  võib kriitilisel hetkel saatuslikult tagasi lüüa.“

Jürgen tõdes, et sõltumata sellest, kuidas laheneb või kellel on õigus justiitsministri ja peaprokuröri konfliktis, on usk õigusriiki juba kahjustada saanud. „Selle parandamine on Eesti riigi, mitte enam konkreetse ministri või ametniku ülesanne,“ kinnitas Jürgen.

Riigi peaprokurör Andres Parmase sõnul avaldas justiitsminister Kalle Laanet talle eelmisel nädalal ajakirjanduses, et kaalub tema kui riigi peaprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, sest ministri hinnangul ei olevat Parmas oma töös olnud piisavalt vastutustundlik ja täpne ega nõudlik nii iseenese kui ka oma alluvate suhtes.

"Minule jääb justiitsministri kaalutlus arusaamatuks, sest olen selle distsiplinaarmenetluse alustamise avalduse lahendanud enda seadusest tuleneva pädevuse piires korrektselt ning teinud peaprokurörina endast oleneva, et sarnaste pisieksimuste kordumine ära hoida," ütles Parmas.

Peaprokuröri sõnul on prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine seaduse järgi peaprokuröri kaalutlusõigus. "Olen selle juhtumi lahendamiseks viinud läbi teenistusliku järelevalve, tuvastanud prokuröri eksimuse kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid tuvastanud ka selle eksimuse väikse raskuse, millel avaldajale päriselt negatiivset mõju ei olnud. Seetõttu lahendasin juhtumi suulise vestlusega prokuröriga, juhtides eksimusele tema tähelepanu," märkis Parmas.

Peaprokuröri kinnitusel on ta palunud välja selgitada, kas sellist tüüpi vigu võib prokuröride töös esineda veel ning juhtinud kõikide prokuröride tähelepanu sellele, et sarnaseid vigu tuleb vältida ning andnud ka juhiseid, kuidas neid vältida. "Prokuratuur asutusena ja iga prokurör eraldi on kriminaalmenetluste juhtimisel seadusest tulenevalt sõltumatud. See tähendab ka seda, et üksiku pisieksimuse korral ei tohi prokuröride töösse väljastpoolt kergekäeliselt sekkuda. Seetõttu jääb justiitsministri kaalutlus minule arusaamatuks," lisas Parmas.

Eesti Päevaleht kirjutas, et eripensioni kriminaalasja segatud Priit Pärkna arvates rikkus riigiprokurör Maria Entsik rikkus ametikohustusi ja tema kohta tuleks algatada distsiplinaarmenetlus, kuid peaprokurör Andres Parmas tema hinnanguga ei nõustunud.