Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad apteegid sulgesid 29. oktoobril 55 haruapteeki üle Eesti, et juhtida tähelepanu seadusandja praagile, mille tõttu tuleb need apteegid hiljemalt juunis lõplikult kinni panna.

Apteekide ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul tooks riik haruapteeke sulgedes apteekide omandireformi sisuliselt 2020. aastast juba 2019. aastasse. Haruapteekide sulgemine tekitab ühenduse teatel kõige kriitilisema olukorra Ida-Virumaal, kus suletakse kokku 17 apteeki. Peaaegu pooled apteegid suletakse Kohtla-Järvel ja Narvas, aga ka mitmetes teistes linnades, näiteks Raplas, Põlvas ja Maardus.

Seejuures kritiseerib EAÜ juht ka sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse kommentaare, mille kohaselt tuleks sulgemisele määratud haruapteegid uutele omanikele edasi müüa.

"Asekantsler Jesse teab väga hästi, et haruapteegid tegutsevad põhiapteegi tegevusloa raames ning nad pole iseseisvad juriidilised isikud. Lühidalt – tänastel apteegipidajatel pole võimalik müüa haruapteeke, mis pole iseseisevad ettevõtted ja millel puudub eraldiseisev tegevusluba," märkis Danilov.

Apteekide ühendus on korduvalt juhtinud riigi tähelepanu ravimite kättesaadavuse halvenemisele ja juriidilisele probleemile ning teinud ettepaneku ühtlustada haruapteekide kaotamise tähtaeg üldapteekide omandipiirangute rakendumisega alates 1. aprillil 2020, millest alates võivad apteekide omanikud olla vaid proviisorid.

Euroapteegi juhi Inna Metsa hinnangul on aga ühendus teinud mõistliku ettepaneku lubada haruapteekidel tegutseda kuni 2020. aasta omandireformini. "Sel puhul ei tekita me kunstlikult vaakumit, kus patsiendid jäävad vahepeal apteegiteenusest ilma. Meil on täna toimiv apteegivõrgustik ja patsiendi seisukohalt on mõistlik seda võrgustikku 2020. aastani kenasti hoida," rääkis ta.

Benu apteegi tegevjuhi Kaidi Kelti sõnul külastab ettevõtte sulgemisohus haruapteeke igal kuul üle 30 000 inimese. "Jääb arusaamatuks millist väärtust loob apteegikülastajatele riigi nõue hakata otsima mõnda teist apteeki kusagilt mujalt. Meil on olemas apteegid, kes soovivad teenust pakkuda, ning patsiendid, kes seda hindavad. See on ka põhjus, miks rahulolu apteegiteenusega on Eestis üle 95 protsenti,” lisas Kelt.

Apotheka apteegi tegevjuht Kadri Ulla lisas, et apteegikülastajad hindavad harjumuspärast ja lähedal asuvat koduapteeki. "Praakseaduse kangekaelne jõustamine riivab nii patsientide kui ka apteegipidajate huve. Millegipärast kumab aga otsustajate väljaütlemisest läbi suhtumine, et ettevõtjatele liiga tegemine on justkui tänuväärne asi. Paraku kannatavad selle tulemusel ka tavalised apteegikülastajad," sõnas ta.

Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsia-alase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing, mis kaitseb apteekide ning apteegi töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Ühendus loodi 2002. aastal ning praegu kuulub sinna 296 apteeki.