"EAÜ ei toeta apteegituru lausliberaliseerimist. Apteegivaldkond kuulub tervishoiusektorisse, mille puhul on kogu Euroopas leitud, et teatud piirangud on teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks hädavajalikud. Eesti Apteekide Ühendus toetab vajaduspõhist apteegivõrku, mis põhineb reeglil, et tegevuslubade arv on geograafiliselt ja demograafiliselt piiratud, et vältida apteekide liigset vohamist tõmbekeskustes," ütles EAÜ juhatuse liige Timo Danilov BNS-ile.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks konkurentsiolukorra suurendamiseks märgatavalt liberaliseerida ravimiturgu – kaotada apteekide omandipiirangud, vertikaalse integratsiooni keeld, võimaldada supermarketitel müüa käsimüügiravimeid ja asendada apteekide kohustus maa-apteeke pidada toetusskeemiga.

Kehtivas seaduses sätestatud piirangud, nagu apteegi ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld; omandipiirang ehk apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, või keeld müüa käsimüügiravimeid väljaspool apteeki, ei teeni tarbijate huve, seisab justiitsministri Urmas Reinsalu kirjas sotsiaalministeeriumile.

"Turu lausliberaliseerimine toob tarbija jaoks kaasa apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemise hajusama asustusega piirkondades, kvaliteedi halvenemise kõikjal ja surve hindade tõusuks. Kuhjumise ja kvaliteedi languse põhjuseks on asjaolu, et erialane tööjõud on piiratud ressurss ning arvukate uute apteekide tekkimine tõmbekeskustes tähendab keskmiselt väiksemat hulka erialaseid töötajaid apteegi kohta. Samal ajal ostetakse tööjõud üle muudest piirkondadest, mis vähendab teenuse kättesaadavust. Ühtlasi väheneb keskmine käive apteegi kohta, mis vähendab apteekide majanduslikku toimetulekut ja tekitab surve juurdehindluste tõstmiseks," ütles Danilov.

Valitsus ei toetanud 19. juuli istungil reformierakonna esitatud ravimituruseaduse muudatust, mis pööraks ümber apteekide omandireformi, kuid justiitsminister Urmas Reinsalu jäi eriarvamusele.

Valitsus võttis vastu arvamuse reformierakonna esitatud ravimiseaduse muutmise seaduse kohta: sotsiaalministeerium tegi valitsuse ettepaneku eelnõu mitte toetada. Samas fikseeris valitsus Urmas Reinsalu eriarvamuse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, mille kohaselt peab alates 2020. aasta 1. aprillist apteegi tegevusloa omaja enamusosalus kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhataja.

Ühtlasi soovitakse tunnistada kehtetuks keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja. Seletuskirja kohaselt on 2014. ja 2015. aastal ravimiseaduses sätestatud omandistruktuurile kehtestatud piirangud ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.

Ravimiseaduse muudatuste eesmärk oli teha ravimid kättesaadavaks ka vähese nõudlusega piirkondades, välistada hulgimüüjate mõju apteegiteenuse osutajatele ja tõsta seeläbi apteegiteenuse kvaliteeti. Samuti oli muudatuste eesmärk vältida apteegiturul üleinvesteerimist ja turumoonutusi, mis tooks kaasa surve ravimite hinna tõusule. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ettevõtjatele on muudatuste rakendamiseks antud piisav üleminekuaeg viis aastat ning märgib, et apteegireformi rakendamisega seotud väljakutseid on mitmel korral arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjonis.