Anvelt rõhutas, et sõnavabadus ei tähenda õigust öelda valimatult kõike ning vaenu õhutamisest saab tulevikus kuritegu. „Sõnavabadus on kahtlemata üks inimeste põhiõigustest, milleta on demokraatlikku ja vaba ühiskonda raske ette kujutada. Kuid sõnavabadusel on oma eesmärk - võimaldada kriitikat ning seisukohtade avaldamist kõikvõimalike harjumuste, veendumuste ja seisukohtade kohta. Sõnavabadus ei ole mõeldud selleks, et kutsuda üles kedagi vaenama või kellegi suhtes vägivalda kasutama,“ rääkis Anvelt.
Samuti ei tähenda sõnavabadus ministri sõnul õigust ähvardada, solvata või laimata – need tegevused on keelatud ja isegi karistatavad. „Ühesõnaga, sõnavabadus ei saa tähendada vabadust kõike valimatult välja öelda,“ lisas ta.
Näiteks vaenu õhutamine avalikku korda ohustades ei ole sõnavabadusega kaetud. Seepärast on väga oluline kindlaks teha, kas mingi sõnum on vaenu õhutav või pelgalt kellegi seisukohti ja harjumusi kritiseeriv.
Jusiitsministeerium liigub jõudsalt edasi karistusseadustiku uuendamisega, mis kriminaliseeriks avaliku vaenuõhutamise.
