"Suund on sinna, et menetlused oleksid kiiremad ja efektiivsemad," ütles Hermet, kelle sõnul on olukorra põhjuseks see, et peetakse väga oluliseks võlgniku huvide kaitset ja dokumentide kättetoimetamist. "Teate küll ju seda – kõik dokumendid tuleb võlgnikule alati kätte toimetada. Ja kui võlgnik hoiab menetlusest kõrvale, siis see kõik ju võtab meeletult aega."

Hermeti sõnul on suund sellele, et viia menetlused piiriülesteks, võimaldamaks rahvusvaheliselt pankrotte läbi viia. Ka soovitakse täituritele rohkem õigusi, et oleks võimalik elatisnõudeid efektiivsemalt täita. "Riik ikkagi kaalub Põhjamaade eeskujul teatud uusi võimalusi elatisvõlgnike suhtes. See ei ole ainult Eesti probleem – see on terve Euroopa probleem," sõnas Hermet.

"On kaalutud teatud õiguste äravõtmist, mis riik on andnud. On kaalutud suuremaid võimalusi võlgniku varjatud sissetulekute arestimiseks. Võlgnikel on ju tänapäeval väga palju võimalusi saada sissetulekuid varjatult, sugulaste kaudu, sularahas. Põhjamaad käivad kogu aeg meist siin sammu eespool. Neil on need võimalused olemas ja meie tahame ka, et ikkagi elatisevõlgnik vastutaks enda võla eest," lisas ta.

Hermet peab kujunenud olukorra põhjuseks eestimaalaste majanduslikku olukorda ja üle võimete elamist. "Nad ei ole võib-olla üldse mingid pahatahtlikud võlgnikud, vaid nad lihtsalt võtavad laene, hakkavad neid laene lõpuks teiste võlgadega kinni maksma ja see on üks lõpmatu püramiid. Aga selle vastu on meil täna füüsilise isiku pankrotimenetlus olemas – riik on sellise võimaluse andnud ja seda väga agaralt kasutatakse."

Hermeti sõnul on Eesti Põhjamaade esirinnas oma füüsiliste isikute pankrottide arvult. "Inimesel on võla vabastamise võimalus. Et kui ta ei ole pahatahtlik võlgnik olnud ja kui need ei ole tahtlikult tekitatud kahjunõuded, siis ta saab põhimõtteliselt võlgadest vabaneda – alustada nii-öelda puhtalt lehelt. Näiteks noore inimese suhtes, kui inimene on 25-30 aastat vana – täies tööeas – ja kui tal täna on kohtulahendid peal, mida tuleb täita 10 aastat. Tal puudub igasugune motivatsioon rohkem palka saada, kui on tema arestimisele mittekuuluv elatusmiinimum – see on täna 355 eurot kuus. Ülejäänud raha võetakse talt täna ära. Mida rohkem ta palka saab, seda rohkem ta ära maksab."

Hermeti hinnangul tekib suurte nõuete korral lootusetu olukord, mille tulemusena põgeneb võlgnik välisriiki ja on nii tööjõuturu jaoks kui maksude mõttes Eestile kadunud. "See on tegelikult riigi huvi, et need isikud suudaksid teatud protsessi läbi teha, alustada puhtalt lehelt ja hakata riigile ikkagi maksutulu tooma."

Hermeti sõnul peaks pankrot olema kiire, selge ja arusaadav menetlus, mis viitaks usaldusväärsele majanduskeskkonnale Eestis.

Pärnus toimus eile rahvusvaheline konverents "Põhjamaade ning Balti riikide koostöö arengust – kuhu liigub täite- ja pankrotimenetlus", mis keskendus Läänemere piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele maksejõuetusmenetluse evektiivsuse tõstmiseks.