Minister tõi oma kõnes välja, et seni ei ole Euroopa Liit soovinud ühtlustada liikmesriikide täitemenetlust, selle korraldust või menetlejaid ehk täitureid. Seetõttu on täitemenetlused liikmesriigiti väga erinevad ja võlausaldajale on teises liikmesriigis oma nõude täitmine keeruline protsess.
„Nõuete parema täitmise tagamiseks on Euroopa Liit asunud looma regulatsiooni, mis aitaks takistada pahatahtlikku võlgnikku oma raha mööda liikmesriikide pankasid ringi pööritamast. Euroopa Liidu eesmärk on luua pangakontode arestimise määrus, millega saaks arestida võlgniku sularahakonto ka teises liikmesriigis, kuid eelnõu valmimiseni läheb veel aega,“ ütles Anvelt.
Samuti rääkis minister Euroopa Liidu algatatud määruse muutmisest, kus pearõhk on ettevõtete maksejõuetuseelsetel päästemenetlustel ehk meie mõistes saneerimisel. Veel tõi minister välja plaani luua üleeuroopaline maksejõuetusalane andmebaas, mis peaks lihtsustama info liikumist Euroopa Liidu siseselt.
„Millised võiksid olla edaspidi EL-i tegevused täitemenetluse ja maksejõuetusõiguse vallas, on keeruline prognoosida. Aga võib oletada, et piirülese koostöö, andmevahetus ja siseriiklike õiguskordade suurem sisuline ühtlustamine jätkub,“ märkis Anvelt.
„Neid suundi võib ilmselt pidada ka õigeks, sest igapäevaasju ajaval tavalisel inimesel on järjest enam tihenevate piiriüleste suhtluste juures väga keeruline orienteeruda teiste liikmesriikide täitemenetluses või maksejõuetusmenetlustes. Rääkimata keelelistest, kultuurilistest ja infotehnoloogilistest erinevustest ning nende pinnalt tõusetuvatest raskustest. Nii kaua, kui ei ole sellised raskused kõrvaldatud, ei ole võimalik rääkida täiesti vabast liikumisest või tõrgeteta toimivast siseturust,“ lisas Anvelt.
Minister tõi oma kõnes esile, et Euroopa Liidu õigusloome arengusse ja rakendamisse peab sisuliselt ning korralduslikult panustama ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. „Konkreetsed tegevused tuleks kojal planeerida nii aastases tööplaanis, kuid ka strateegilistes dokumentides, mis kanduvad edasi aastateks,“ märkis minister. Anvelt pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka koja vajadusele tagada toimivad andmevahetussüsteemid.
Minister lisas, et enne üle-Euroopaliste suuniste tulekut oleks Eestil juba võimalus arendada laiemat koostööd näiteks Soomega.
Täna toimuv konverents on pühendatud Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise 10. aastapäevale. Konverentsil märgitakse ära Eesti roll koordinaatorina Põhja-Balti 8’s ja Eesti eesistumine Balti riikide koostöös.
