„Mootorsõiduki keskkonnalõiv on üks valitsusliidu moodustamisel kokkulepitud maksumuudatustest,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Selleks, et tõsta maksuvaba tulu, tuleb maksukoormust suunata rohkem keskkonna kahjustamisele ja tarbimisele.“
Lõivu võetakse pärast seaduse jõustumist sõidukite esmaregistreerimisel või Eestis juba registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel. Uuemate ehk 2015. aastal või hiljem valmistatud sõiduautode lõivumäär lähtub CO2-näitajast. Enne 2015. aastat valmistatud autode ning mootorrataste ja mopeedide puhul lähtutakse võimsusest kilovattides, kuna liiklusregistris ei ole kõigi sõidukite CO2 andmeid.
Lõivumäärad soosivad keskkonnasäästlikke autosid ja algavad Eestis enimmüüdud uute autode keskkonnasõbralikumate versioonide puhul 150-160 eurost. Täiendavalt nähakse ette soodusmäärad elektri- ja hübriidautodele. Vanemate autode puhul on lõiv oluliselt madalam. Näiteks vanema kui 10-aastase auto puhul on tasu suurus vaid 20% tavamäärast. Lõiv ei puuduta veoautosid, busse ega traktoreid.
Sõidukitega seotud keskkonnahoiu soovitusi on Eestile andnud OECD oma raportis ja praegu on Eesti sõiduautopark üks Euroopa saastavamaid. Eesti oli uute autode kütusetõhususes aastal 2015 ELis viimasel kohal ja kuna autode müük kasvab, siis on oluline kütusetõhusust parandada.
Mootorsõiduki keskkonnalõivu kontseptsiooni koostamisel konsulteeris rahandusministeerium seotud organisatsioonide ning teiste ministeeriumidega. Kontseptsiooni heakskiitmisele järgnevalt koostab ministeerium seaduseelnõu.
