„Oluline on tähele panna, et liikluskindlustus laieneb ka maastikusõidukitele, näiteks lumesaanidele. Samuti elektritõukeratastele, mis vastavad eelnimetatud tingimustele. Kui elektritõukeratta või muu sarnase sõiduvahendi valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mootori suurim võimsus ületab üht kilovatti, siis tohib sellega liikluses osaleda vaid siis, kui see on liiklusregistris registreeritud,“ selgitas Potsepp ning soovitas vaadata ülevaadet LKFi veebilehel.
Tasub sõlmida automaatselt pikenev liikluskindlustuse leping
Seadusemuudatuse kohaselt hakkavad LKF, kindlustusandjad ja kindlustuse vahendajad – agendid ja maaklerid – senisest rohkem saatma teavitusi liikluskindlustuse unustamise vältimiseks.Potsepa sõnul püüab LKF oma meeldetuletustega vältida kindlustuse unustamist ja lepingu uuendamata jätmist, kuna kindlustuseta sõitmisel ja kahju tekitamisel tuleb juhil enda rahakotti tublisti kergendada.
„Tulevikus saadame igal aastal umbes 500 000 meeldetuletust lepingu uuendamiseks. Soovitan sõlmida automaatselt pikenev liikluskindlustuse leping või uuendadaleping mitu päeva enne kehtiva lepingu kindlustusperioodi lõppu,“ ütles Potsepp.Liikluskindlustuse seaduses on muudetud kindlustusjuhtumi sõnastus lihtsamaks. Kindlustusjuhtum on sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja hüvitama kahju. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum on teisele sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus.
Kindlustusandjal on kohustus kannatanu nõudmisel selgitada kahju hüvitamise põhimõtteid ja kindlustusandja kasutatavat kahjuhüvitise arvutamise metoodikat. Selle kohustuse täitmise lihtsustamiseks avaldab liikluskindlustuse fond kahju hüvitamise metoodikad oma veebis.
Potsepa sõnul kindlustusandja vastutuse ulatus võrdsustub kahju tekitaja vastutusega.
„Üldpõhimõttena kehtis ka varem reegel, et kindlustusandja hüvitab kahju selle tekitaja eest. Siiski olid liikluskindlustuse seaduses mõned erandid. Näiteks hüvitab kindlustusandja edaspidi kahju, mis tekib sellest, et kahjustunud asja ei saa selle parandamise ajal kasutada. Näiteks juhul kui auto oli kannatanule vajalik või kasulik tööks, siis võib kannatanu nõuda kindlustusandjalt asendusauto kulu hüvitamist,“ kommenteeris Potsepp.
Liikluskindlustuse seaduses on suurendatud mittevaralise kahju hüvitise alammäärasid. See on kõnekeeli moraalse kahju hüvitis või valu ja vaeva hüvitis. Need kasvavad igal aastal vastavalt tarbijahinna indeksi suurenemisele.
Muudatuse kohaselt suurenevad oma kindlustusandjalt kahju hüvitise saamise võimalused. Edaspidi saab sõidukikahju hüvitist nõuda oma kindlustusandjalt ka siis, kui selles juhtumis sai keegi viga. Samuti siis, kui eeldatav kahjusumma on üle 10 000 euro.
Liiklusõnnetuses kannatanute ja õnnetuse põhjustajate tõhusam kaitse
Liikluskindlustuse seaduse muudatuste ajendiks oli Euroopa liikluskindlustuse reeglite ühtlustamine. Muudatuste eesmärk on liiklusõnnetuses kannatanute ja õnnetuse põhjustajate tõhusam kaitse.Liikluskindlustuse olemus ei muutu – liikluskindlustus on vastutuskindlustus, kindlustatud on sõiduki valdaja, sealhulgas juhi vastutus sõidukiga teisele kahju tekitamise eest. Kahju põhjustaja liikluskindlustus maksab teistele tekitatud kahju selle põhjustaja eest. Teisisõnu, õnnetuse põhjustaja ei pea enda tekitatud kahju ise kinni maksma, sest liikluskindlustus hüvitab kahju tema eest.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
