Liikluskindlustus peaks andma paremad hüvitised ka jalakäijatele, kuna õnnetuse korral kataks kindlustus kannatanule tekkinud kulud. Praegu on tõukeratta alla jäänud jalakäijal hüvitist saada keeruline.

Õnnetused elektritõukeratturitega üha sagenevad. Lisaks sellele, et nad ise koperdavad ja kukuvad või saavad autolt löögi, esineb ka õnnetusi, kus nad kõnniteel või ülekäigurajal jalakäijale otsa sõidavad.

Probleemid algavad sellest, et tõukeratturid sõidavad kõnniteedel ega arvesta jalakäijate väiksema liikumiskiirusega, kuigi peaks.

Kergliikuri juhi jaoks on kehtestatud kiirusepiirang 25 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetus läheduses tohib sõita jalakäija tavakiirusega,

rääkis liiklusjurist Indrek Sirk.

"Enamasti on elektritõukerattaga sõitev juht ise süüdi õnnetuses. Ta tavaliselt kas sõidab mingisse teekonarusse sisse, kas ta on ise alkoholijoobes ja siis ei suuda seda oma tõukeratast ohjata ja sellised on põhjused," ütles PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvejuht Taavi Kirss.

Kui rattur jalakäijale otsa sõidab, on vastutav just tema. Kui muidu oleks abi õnnetusjuhtumikindlustusest, siis ratturi süü korral see ei rakendu, nii et kulud tuleb kannatanule korvata omast taskust. Nõuete rida võib olla pikk ja kulukas.

"See korvab nii jalakäijale tekitatud varakahju, näiteks kahjustatud esemed, samuti ravikulud, saamata jäänud töötasu ja kui inimene saab vigastada, siis saab ta nõuda ka moraalse kahju hüvitist," rääkis Sirk.

Selleks aga tuleb kas sõlmida kokkulepe või pöörduda kohtusse, mis tähendab suurt raha- ja ajakulu, sest liikluskindlustus praegu tõukeratturitele ei laiene.

"Kui tuvastatakse see, kes on liiklusreegleid rikkunud, siis saab ta karistada vastavalt liiklusreeglite rikkumise eest ja kahjuhüvitist on võimalik nõuda vastavalt tsiviilvastutuse korras," sõnas MKM-i teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee. "Kui on raske tervisekahjustuse tekitamine, siis reguleerib seda ka karistusseadustik. Liiklusreeglite rikkumist reguleerib liiklusseadus ka. Siis saab väärteo korras karistada."

Olukord on aga muutumas detsembri lõpust, kui Eesti peab üle võtma eurodirektiivi, mis teeb ka elektritõukeratastele liikluskindlustuse kohustuslikuks. Selleks peab tõukeratta valmistajakiirus olema kas üle 25 km/h või kui see kaalub üle 25 kilo, siis sõitma üle 14 kilomeetri tunnis.

"Kui nüüd see tõukeratas vastab nendele tingimustele, millele see kindlustuskohustus laieneb, siis sellisele tõukerattale peab võtma liikluskindlustuse," ütles Allvee.

Sellele vastavad Bolti ja Tuule renditavad elektritõuksid. Direktiiv ei tee vahet ka isiklikel ja renditõuksidel.

Siis paranevad ka kannatanute võimalused kahju kiiremaks ja lihtsamaks hüvitamiseks. Samuti annab ministeerium kohalikele omavalitsustele õigusi juurde.

"Oleme töötamas välja täiendavat eelnõud, mille kohaselt siis antakse kohalikule omavalitsusele õigus majandustegevuse nõuete kaudu kehtestada täiendavaid kiiruspiiranguid kergliikuritele," ütles Allvee.