"Kaitstud päritolunimetus on nimi või sümbol, mis viitab toote või selle valmistamisega seotud oskuste geograafilisele päritolule. EL-is on juba registreeritud üle 3000 geograafilise tähise, mis võimaldab kohalikel põllumajandustootjatel oma toite või jooke esile tõsta, andes seejuures tarbijale infot nende päritolu ja kvaliteedi kohta," vahendas Euroopa Parlamendi esindus Eestis.
Nüüd on idee seda süsteemi laiendada ka teistele toodetele, mille valmistamisel kasutatakse traditsioonilisi teadmisi ja valmistamise meetodeid. Loetellu kuuluvad keraamika, marmor, pits, kangad, samuti ehted ja vääriskivid.
Sellisest märgisest võidavad parlamendi teatel nii tarbijad, tootjad kui ka piirkonnad laiemalt. Euroopa Parlamendi raportööri Virginie Rozière'i sõnul suurendab ELi-ülene geograafilise tähise kaitse tarbijate jaoks toote atraktiivsust, sest tagatud on nii päritolu kui konkreetsed toote eripärad. Nii annab geograafiline tähis ostjatele garantii toote ehtsuse kohta. Tootjad saavad märgistuse abil kasvatada oma toodete lisandväärtust. Märgise olemasolu toetab kogu piirkonna maine kujundamist ning aitab luua ka uusi töökohti, ütles raportöör Rozière.
Selliseid traditsioonilisi teadmisi ja valmistamismeetodeid on kasutatud näiteks Calais' pitsi, Böömi kristalli, Šoti ruudumustri, Carrara marmori või Meisseni portselani puhul. Euroopa Komisjon on juba tuvastanud üle 800 toote, mis võiksid sellisest märgistusest kasu saada. Nende hulgas on võimalike kasusaajatena ära toodud ka Haapsalu Ravimuda ja Saaremaa Sepad.
Antud toodete kaitsmine üle Euroopa Liidu ei ole hetkel piisav, sest vastav seadusandlus kehtib vaid 15 liikmesriigis. Nüüd on eesmärgiks ühtsete EL-põhiste märgise kaitse reeglite kehtestamine.
Teisipäevasele õiguskomisjoni heakskiidule järgneb Euroopa Parlamendi täiskogu hääletus, mis on kavas 6. oktoobril.
