Alates 2014.a saavad isikud taotleda endale e-residendi digitaalset isikutunnistust. E-residendi digitaalne isikutunnistus võimaldab kasutada erinevaid Eesti e-teenuseid ning selle eesmärgiks on, et e-residendid saaksid mh Eesti ettevõtluses osaleda ning panustada seeläbi Eesti arengusse. Üheks selliseks e-teenuseks on äriühingu asutamise võimalus läbi veebipõhise ettevõtjaportaali.
Üheks kitsaskohaks äriühingu asutamisel ja tegutsemisel on aga asjaolu, et kehtiva seaduse kohaselt peab äriühingu juhatuse asukoht asuma Eestis. Juhatuse asukoht on koht, kus juhatus teostab äriühingu igapäevast juhtimist. Kuna e-residentidel reeglina Eestis elukohta pole, siis selline nõue ei aita eelkirjeldatud eesmärgi saavutamisele kaasa.
Seetõttu võttis riigikogu aprillis vastu ja president kuulutas välja äriseadustiku muudatused, mille kohaselt võib äriühingu juhatuse asukoht edaspidi asuda ka välisriigis. Vastavad muudatused jõustuvad järgmise aasta 15. jaanuarist.
Juhatuse asumisel välisriigis tuleb määrata usaldusväärne kontaktisik
Kuigi praktikas asuvad ka praegu paljude äriühingute juhatused välisriigis, siis õiguslikult see lubatud pole. Uus regulatsioon muudab seda. Kuna aga äriühingu side Eestiga võib sellises olukorras muutuda praktiliselt olematuks, on vaja tagada, et teistel isikutel, sh võlausaldajatel, oleks reaalne võimalus äriühinguga siiski kontakti saada.
Selleks peab äriühing, kus juhatus asub välisriigis, määrama ning registrisse kandma Eestis asuva kontaktisiku. Kontaktisik on isik, kellele saab tema Eesti aadressil kätte toimetada äriühingu menetlusdokumente ja äriühingule suunatud tahteavaldusi.
Tagamaks kontaktisiku usaldusväärsus nii äriühingule endale kui kolmandatele isikutele, nähakse seaduses ette, et kontaktisikuks võib valida ainult isiku kõrgendatud nõuetele vastavate isikute ja kutsealade hulgast: notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, tegevusloaga maksuesindaja või tegevusloaga usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Erandina võib kontaktisikuks määrata ka äriühingu juhatuse liikme, osaniku, aktsionäri või prokuristi, kui tal on elukoht Eestis. Kontaktisikuks ei saa aga määrata nt äriühingu majandustegevuse asukohta (nt tehase või tootmisüksuse aadress) – see peab olema konkreetne isik ja tema aadress.
Kontaktisikule kätte toimetatud dokumendid loetakse kätte toimetatuks äriühingule endale
Kontaktisik on äriühingu passiivne esindaja. See tähendab, et tema ülesandeks on üksnes kolmandate isikute poolt äriühingule tehtavate tahteavalduste ja menetlusdokumentide vastuvõtmine. Tal ei ole õigust ega pädevust teha omakorda äriühingu nimel tahteavaldusi.
Kontaktisiku määramise korral loetakse äriühingu aadressiks kontaktisiku aadress. Sellest tulenevalt, kui kontaktisik võtab vastu äriühingule tehtud tahteavalduse või dokumendi, siis loetakse see tahteavaldus või dokument kätte saaduks ka äriühingu poolt.
Kontaktisiku määramine ja juhatuse vastutus
Kontaktisiku määramiseks on vajalik tema digiallkirjastatud nõusolek või notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kui kontaktisik ei soovi enam kontaktisiku rolli täita, peab ta tegema vastavasisulise avalduse äriühingu juhatusele, kes peab hoolitsema, et määrataks ja registrisse kantaks uus kontaktisik. Äriühingu juhatus peab hoolitsema selle eest, et kontaktisiku andmed oleksid registris korrektsed ja õiged. Kui äriühing ei ole (uut) kontaktisikut registrikaardile kandnud, kuigi tal see kohustus on (kuna juhatus asub välisriigis), on registril õigus äriühingut ka trahvida.
See, kas äriühingut juhitakse Eestist või välisriigist, on äriühingu enda otsustada. Seega ka kontaktisiku vajadus sõltub sellest, kuidas ettevõtja otsustab oma äritegevust korraldada. Oluline on siinjuures ka rõhutada, et äriühingu juhtimine välisriigist ei muuda äriühingu juhatuse kohustusi ega vastutust.
