Tegemist oli esimese etapiga Eesti immigratsiooniõiguse muutmisel. Et aastail 2014-2015 kavatseb Eesti riik selle valdkonna muutmisega jätkata, peaks selle kõige tulemusel vähenema bürokraatia ning leevenema liigsed ning kohati asjatud formaalsed nõuded.
Halduspraktika on juba praegu mõnevõrra pakkunud leevendust
Kuigi kehtiv välismaalaste seadus sätestab teatud kindlad nõuded, on tegelikkuses välja kujunenud seaduses sätestatust mõnevõrra erinev halduspraktika. Toon siinjuures välja mõned märksõnad:
- lühiajalise töötamise registreeringu saab teha digitaalallkirjastatult elektrooniliselt
- elamisloa taotlemisel piisab, kui näidata ära tulevase võimaliku elukoha aadress
- kindlustuspoliisi võib esmakordsel taotlemisel asendada kindlustuse tegemise kinnitusega
Lühiajalise töötamise registreeringu saab teha digitaalallkirjastatult elektrooniliselt
Välismaalaste seadus (ei senine redaktsioon ega ka septembris jõustunud muudatused) ei näe ette expressis verbis võimalust, et tööandja võib esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotluse digitaalallkirjastatult elektrooniliselt. Sellele vaatamata on Politsei- ja Piirivalveamet juurutanud halduspraktikat, kus tööandja võib selle taotluse esitada digitaalallkirjastatult elektrooniliselt koos kõigi vajalike lisadega.
Seoses tehnoloogiate arenguga ning arvestades, et Politsei- ja Piirivalveamet niikuinii peab digitaliseerima kõik avaldused ning dokumendid, väheneb selliselt Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormus taotluste menetlemisel. Seda ennekõike just nö tehnilise töö osas, mis kaasneb paberkandjal taotluste digitaliseerimisega.
Elamisloa taotlemisel piisab, kui näidata ära tulevase võimaliku elukoha aadress
Välismaalaste seadus sätestab ühe nõudena, et elamisloa taotluses tuleb esitada andmed välismaalase Eesti elukoha kohta. Senise halduspraktika kohaselt tähendas see väga suurele osale esmakordselt Eesti elamisluba taotlevatest välismaalastest peaaegu ületamatut takistust. Selle peamine põhjus oli üldjuhul see, et välismaalasel ei olnud ilma ebamõistlike pingutusteta võimalik ilma Eestisse kohale tulemata leida endale sobivat elukohta ning saada ka selle elukoha kinnistusraamatusse kantud omanikult isiklikult allkirjastatud kinnitust, et välismaalane võib sellel aadressil elada.
Praeguseks on halduspraktika muutunud. Politsei- ja Piirivalveamet ei nõua enam näidatud elukoha kinnistusraamatusse kantud omaniku allkirjastatud kinnitust. Nüüd lähtutakse ka välismaalaste puhul eeldusest, et isiku esitatud andmed on õiged ning et isikul on õigus näidatud aadressil olla ja elada. Küll aga võib Politsei- ja Piirivalveamet kahtluse korral vajadusel teostada järelkontrolli.
Ilmselt on halduspraktika muutumise üheks täiendavaks põhjuseks ka asjaolu, et välismaalane peab kehtiva seaduse kohaselt niikuinii 30 päeva jooksul arvates Eestisse saabumisest registreerima rahvastikuregistris oma tegeliku elukoha. Selle juures on aga vältimatult vajalik elukoha kinnistusraamatusse kantud omaniku nõusolek.
Kindlustuspoliisi võib asendada kindlustuse tegemise kinnitusega
Viimane käsitletav muutus puudutab ennekõike pererännet. Nimelt sätestab välismaalaste seadus muuhulgas, et Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba taotleval välismaalasel peab elamisloa taotluse esitamise hetkeks olema kehtiv tervisekindlustus, mis tagab kindlustuse vähemalt ravikindlustatud isikuga samaväärsetel tingimustel. Sellise kindlustuse hankimine välismaal ning välismaiselt kindlustusseltsilt on keeruline ning küllaltki kulukas. See tähendab ka seda, et isik peab tegema väga suure väljamineku, teadmata seejuures, kas ta Eesti elamisloa saab või mitte.
Selles osas on Politsei- ja Piirivalveameti halduspraktika kujunenud mõnevõrra leebemaks. Nimelt piisab sellest, kui esmakordselt Eesti elamisluba taotlev välismaalane esitab kirjaliku kinnituse, et ta sõlmib nõutava tervisekindlustuse 2 kuu jooksul arvates Eestisse saabumisest. Asi on selles, et Eestis tegutsevad mitmed kindlustusseltsid pakuvad välismaalastele just neile sobivat ning seaduse nõuetele vastavat kindlustust, mille hankimine on välismaalase jaoks mõistlik (kuna sellisel juhul on elamisluba olemas) ning ka vähemkulukam, kui välismaiselt seltsilt ostes.
Kokkuvõtteks
Välismaalase lühiajalise töötamise registreerimine on muutunud ka sisuliselt lihtsamaks – lühiajalise töötamise registreerimise taotlust saab esitada ka digitaalallkirjastatult. Samuti ei ole elamisluba taotleval välismaalasel vaja hankida fiktiivset kinnitust kellegi tuttava tuttavalt, kes on valmis kinnitama, et välismaalasel on õiguse temale kuuluval elamispinnal elada. Kehtiva tervisekindlustuse osas on esmakordselt elamisluba taotleval välismaalasel võimalik asendada kallis kindlustuspoliis kinnitusega, et ta sõlmib nõutava tervisekindlustuse 2 kuu jooksul arvates Eestisse saabumisest.
Ramil Pärdi,
vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
