Hooldekeskus, kellele kuulub hooldekandeasutusi teiste seas Põlvamaal Kanepi ja Valgamaal Otepää vallas, sai aastaid tagasi Euroopa regionaalarengu fondilt 6,44 miljonit eurot, et ehitada Jõgevamaal asuva Võisiku erihooldekodu klientidele 2018. aastaks kaheksa uut peremaja.
Tegemist oli osaga riigi laiemast plaanist, mille järgi ehitas AS Hoolekandeteenused koos oma partneritega kuue suure hooldekodu elanikele uued majad.
2017. aasta lõpus esitas aga Lõuna ringkonnaprokuratuur Sipelgale kahtlustuse soodustuskelmuse toimepanemises. Fondi raha osadena eraldav rahandusministeerium otsustas kahtluse peale LEHile edasised väljamaksed peatada.
Süüdistuse kohaselt esitas Sipelgas kokkuleppel Andressooga 2017. aasta veebruarist augustini fondist struktuuritoetuse saamiseks valeandmeid projekti «Võisiku Kodu reorganiseerimine» käigus tehtud tööde, nende maksumuse ja omafinantseeringu tasumise kohta.
Asjaosalisi süüdistati enam kui poole miljoni euro toetusraha väljapetmises. Pettuse toimepanemiseks loodi kahtlustuse kohaselt fiktiivsete arvete ring, mille tasumisel oli tekitatud arusaam, et toetuse saamiseks vajalik omaosalus on tasutud.
Ajavahemikul 29. detsembrist 2016 kuni 30. jaanuarini 2017 tegi LEH hanke Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitöödeks. Sipelgas oli siis veel LEHi juhataja ning Andressoo firma ehitusnõunik, selle kõrval aga prokuratuuri veendumuse kohaselt ka ehitusfirma Mace Ehitus OÜ tegelik juht.
Süüdistuse järgi hoolitsesid Sipelgas ja Andressoo, et LEHi tehtud ehitushanke võidaks just Mace Ehitus. Et firma saaks projektiga seotud hangetel osaleda, astunud Ake Andressoo juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati ta poeg Erich Andressoo. Tegelikult jätkanud Ake Andressoo firma tegeliku juhina.
Tehtud tööde aktid ja arved olid süüdistuse kohaselt vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus nõustus päriselt töid tegema. Raha liigutamise skeem olnud aga veelgi laiem, näiteks olnud sinna hõlmatud laen süüdistuse järgi tegelikkuses vaid Sipelga ja Andressoo kokkuleppeline arveldus. Kelmusega olevat teenitud nii kokku 563 438,30 eurot.
Tartu maakohus jõudis otsuseni alles mullu juunis, kui mõistis soodustuskelmuse süüasjas LEHi omanikule Vambola Sipelgale tingimisi ühe aasta, 10 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse. Sellest arvestati maha kaks eelvangistuses viibitud päeva.
Andressood karistas kohus kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha kolm eelvangistuses viibitud päeva. Reaalselt vangi tulnuks otsuse järgi minna kuueks kuuks. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS sai firmana rahalise karistuse 150 000 eurot, millest 50 000 tuli kohe tasuda. Rahakaristuse ülejäänud osa mõistis kohus firmale tingimisi kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi mõistis kohus LEHilt riigi kasuks välja toetusena saadud 563 438,30 eurot.
Süüdistatavad kaebasid asja edasi. Tänavu veebruaris jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud aga nende kaebust menetlusse. Seega on süüdimõistmine jõustunud ja karistused hakkavad kehtima.
Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks on veendunud, et karistused on õiglased. «Kohtu hinnangul oli Ake Andressoo süü suurem kui Vambola Sipelgal. Kuigi Sipelgas oli see, kes valeandmeid sisaldavaid dokumente rahandusministeeriumile esitas, oli nende dokumentide looja siiski Andressoo,» esitas Saks süüdistajapoolse nägemuse asjadest.
«Peale selle osales Andressoo hankeprotsessis nii hankija kui ka hankes osaleja rollides, et kindlustada endaga seotud ettevõttele hankevõit. Andressoo kasutas soodustuskelmuse toimepanemisel teist endaga seotud ettevõtet ega pidanud paljuks kaasata petuskeemi oma pereliikmeid,» lisas prokurör.
Nii Sipelgas kui Andressoo kinnitavad aga, et pole ühtegi rikkumist toime pannud. «Absoluutselt ei oleks osanud oodata, et niisugune riik meil on. Mis uurija pliiatsist välja imes, selle siis rohkemas kastmes prokurör kohtusse viis,» ütles Sipelgas otsuse kohta.
«Meile mõeldi välja 81 süüdistavat punkti. Advokaadid tegid tööd, kõik punktid lükati ümber. Seda aga ei arvestatud, ei kaalutud. Seaduskuulekate inimestena peame otsuseid täitma ja Ake peab vangis ka istuma, aga pankrotti nad mind siiski ei suuda ajada. Jaksame vintsutusest ja kuludest üle olla,» lisas hooldekeskuse omanik.
«Mina pätt ei ole,» rõhutas ta. «Ma ei ole elus kedagi petnud, riiki ka mitte. Kõik omaosalused on sendi pealt ülekannetega makstud. Raharingid, mis süüdistusse pandi, on katkised. Prokurör väidab, et ülekanded on fiktiivsed. Kuidas saab olla pangaülekanne fiktiivne? See kas on olemas või ei ole. Üks firma andis teisele laenu, teine kandis tagasi, mõlemad tehingud on käinud läbi panga, lepingud on olemas. Nemad aga ütlevad, et see on petlik.»
Sipelga sõnul pole nad siiani alla andnud ja valmistavad ette pöördumist Euroopa inimõiguste kohtusse. «Kas kaebus vastu võetakse, ei oska öelda.»
Sipelgaga samal seisukohal on ka Andressoo, kes samuti oma süütust kinnitab. «Meid on koheldud väga ebaõiglaselt. Teha kohtuotsus ainult prokuratuuri kokku kirjutatud jutu baasilt, arvestamata kaitsja ühtegi vastulauset – tegemist on ilmselge ülesõitmisega,» sõnas mees, kes enda sõnul asub vanglakaristust kandma 25. juunil.
