„Iga teine küsitletud Eesti ettevõtte juht möönas, et tema ettevõte on mõne pettusekatsega silmitsi seisnud: sageli langeb üks ettevõte erinevate rünnakukatsete ohvriks – õngitsuskirjadega on kokku puutunud näiteks 39 protsenti ning petukõnede ja -sõnumitega 30 protsenti ettevõtjatest,“ lausus Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.
Ärikirja-pettuste kogukahju ulatub ligi 180 000 euroni
Kiige sõnul on veidi vähem levinud, aga samas massilistest õngitsuskirjadest või võõrastest kõnedest-sõnumitest mõnevõrra ohtlikumadki nn ärikirja- ehk BEC-pettused ja tegevjuhi- ehk CEO-pettused, kus üritatakse võltsarvete või näiliselt tegevjuhi suuniste alusel ettevõttelt raha kätte saada.
„Valearvete esitamisega on kokku puutunud pisut alla kümnendiku ja võltskoostööpartnerite pettusekahtlustega 6 protsenti ettevõtjatest, kuid samas võivad ka sellised üksikjuhtumid olla vägagi kulukad ja ebameeldivate tagajärgedega,“ rääkis Veiko Kiik.
„See peegeldub ka politseistatistikas – tänavu septembris-oktoobris on tuvastatud küll vaid viis ärikirja-pettust, ent nende kogukahju ulatub ligi 180 000 euroni.“
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul kehtivad nii väikeste ja keskmise suurusega kui ka suuremate ettevõtete puhul pettuste vältimise ja tõkestamise puhul kolm rusikareeglit – ohtude pidev teadvustamine, töötajate koolitamine ning kaitse- ja turvameetmete ajakohastamine.
„Isegi juhul, kui ettevõtte kollektiiv on väike ja ka risk petturite õnge sattuda tundub madal, muutuvad petised ja nende kasutatavad skeemid üha tõetruumaks, mistõttu valvsus ja ajakohastatud kaitsemeetmed peaksid olema prioriteetsed igas ettevõttes,“ lausus Veiko Kiik.
Baasteadmised selgeks
Eksperdi sõnul peaks ettevõtted, kus pole näiteks kompleksset struktuuri ning juurutatud küberturbelahendusi, järgima n-ö baashügieeni ehk kõige elementaarsemaid soovitusi ohtude minimeerimiseks.
„Esimese asjana tuleks kindlasti paika panna ettevõttesised protseduurid ja töötajate juurdepääsuõigused ning hoida neid ajakohastena,“ rääkis Kiik. „Kriitilise tähtsusega on ka töötajate regulaarne koolitamine ja teadmiste värskendamine vähemalt paaril korral aastas.“
Lisaks soovitab Luminori pettuste tõkestamise spetsialist ettevõtetel vaadata kriitilise pilguga üle kõik eri liiki finantstehingutega seonduvad õigused.
„Just nn ärikirja-pettuste vaatest on oluline vaadata üle internetipanga ja firma krediitkaartide kasutusõigused, ülekandelimiidid ja volitused. See on vajalik vältimaks kasvõi ühe võltsarve tasumisega kaasnevat kahju, mis võib politseistatistika kohaselt ulatuda mitmekümne tuhande euroni,“ lisas Veiko Kiik.
Uuringufirma Norstat viis Luminori panga tellimusel Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete seas uuringu läbi tänavu oktoobris ja novembris. Igas riigis küsitleti 250 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhtivat töötajat.
