Karilaid: apteegi omandireformi võidakse muuta
"Meie eesmärk oli hinnata seaduse kvaliteeti ehk kontrollida ja saada kindlustunne. Isikliku arvamusena: kindlustunnet küll täna täielikult ei saanud, et kas inimeste elu läheb sellega paremaks," ütles Jaanus Karilaid BNS-ile.
Õiguskomisjoni esimehe sõnul on Eesti elanikud uuringute kohaselt ravimite kättesaadavusega rahul ja kui reform võib viia mõnekümne apteegi sulgemiseni, siis see ei pruugi viia seaduse loomisel loodetud konkurentsi suurenemiseni.
"Otsust vastu ei võetud. Nüüd saavad kõik liikmed fraktsiooni minna ja arutada, kas seadus uuesti avada. Mina seda täna ei välistaks," lisas Karilaid.
2014. aasta juulist jõustunud ravimiseaduse muudatus kehtestab vertikaalse integratsiooni keelu, mis tähendab, et apteegi omanikuks ei või olla ravimite hulgimüügiettevõte ega tema mõjuvõimu all olev ettevõte. Praegused apteekide omanikud peavad võõrandama 220 apteeki hiljemalt 1. aprilliks 2020, kui lõpeb seadusega ette nähtud üleminekuperiood. Peale selle sätestab seadus ka apteekide omandipiirangu, mille järgi võib apteegi enamusosanik olla tulevikus ainult proviisor, kes tohib omada kuni nelja apteeki.
Nii ravimite hulgimüüjad, apteekide esindajad kui ka konkurentsiamet on väljendanud soovi omandireform edasi lükata või peatada.