Plaanitavate muudatuste eesmärgiks on saavutada rohelisem ja puhtam keskkonnahoidlik ringmajandus ning aidata kaasa kestlikumale tarbimisele, võimaldades läbi seadusandluse teha tarbijatel teadlikumaid valikuid.
Kaubanduskoda nõustub, et tegemist on vajalike eesmärkide saavutamise plaaniga, kuid muudatused ei tohi tuua kaasa suuremat segadust tarbijatele ega ettevõtjatele, sest sellisel juhul kestlikumad valikud tarbija poolt jäävad ikkagi tegemata.
Vastupidavusega seotud garantiid ei ole vaja
Euroopa Komisjonil on plaan luua seadusest tuleneva garantii (EL-is kehtiv 2-aastane garantii) ja müügigarantii (tootja pakutav täiendav garantii, näiteks külmiku 5-aastane garantii) kõrvale uus vastupidavusega seotud garantii. See on tootja pakutav enam kui kaheaastase kestusega müügigarantii toote vastupidavuse kohta, mille kehtivuse aja jooksul vastutab tootja tarbija ees kauba parandamise või asendamise eest (nt külmiku mootori vastupidavuse garantii 5 aastat).
Selle uue garantii kohta peab kaupleja ettepaneku jõustumisel hakkama tarbijale teavet esitama ning seda igat liiki kaupade puhul. Ka hetkel kehtiv tarbijaõiguste direktiiv näeb ette, et kauplejad peavad andma tarbijatele teavet garantiitingimuste kohta.
Kaubanduskoja hinnangul ei tee uus garantii liik tarbijate jaoks garantiist arusaamist kergemaks, vaid hoopis keerulisemaks. Lisaks tooks kolm garantiid kaasa liigset segadust ka ettevõtjatele, kes peavad suutma vahet teha ning tarbijale selgitada, millisel garantiil on millised tingimused ning kui kaua need kestavad. See tähendab omakorda ka ettevõtjatele halduskoormuse tõusu, sest on vaja töötajaid koolitada kolme garantii osas, aga ka täiendavaid kulutusi tarbijat teavitava materjali ja reklaamide tegemisel.
Sellepärast toetab koda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja pakutud lahendust muuta EL-i õigusakte nii, et seadusest tuleneva garantii mõiste asendatakse üldise garantii mõistega ning seadusest tuleneva garantii ja müügigarantii mõisteid defineeritakse lihtsamalt.
Parandatavuse hindest teavitamise kohustus tuleb eelnõust välja jätta
Tarbija õiguste direktiivi muutmise ettepaneku kohaselt peab kaupleja muudatuste jõustumisel kõigi kaubaliikide puhul teavitama tarbijat toote parandatavusest EL-I õigusaktidega sätestatud parandatavuse hinde kaudu või kui see puudub, siis tuleb esitada muu asjakohane remonditeave (nt varuosade kättesaadavus ja tellimise kord), mis tootja on kauplejale kättesaadavaks teinud. Seejuures ei ole komisjon ettepanekus andnud selgitusi ega plaane, kuidas parandatavuse hinne kujuneb ning kes selle määramist kaupadele hakkab hindama. Näiteks ei ole selge, kas parandatavuse hinde määramisel võetakse aluseks üldine toote lahti võtmise ja osade asendamise võimalikkus või peab igas liikmesriigis, kus toode on müügil, olema remonditeenuse pakkuja.
Sellest tulenevalt tegi kaubanduskoda ettepaneku jätta parandatavuse hindest teavitamise kohustus direktiivi muutmise eelnõust välja. Lisaks rõhutas koda, et juhul, kui eelnõust parandatavuse hinde teavitamise kohustust välja ei jäeta, on oluline, et parandatavuse hindest teavitamise kohustus ei kujuneks kauplejatele liiga koormavaks.
Rohepesu ja kauba enneaegse vananemise valeväited on edaspidi ebaausad kaubandustavad
Muudatusettepaneku kohaselt lisatakse ebaausate kaubandustavade direktiivi lisas I olevasse ebaausate kaubandustavade nimekirja (nn must nimekiri) täiendavalt 10 kaubandustava, mis on seotud nn rohepesu ja kaupade enneaegse vananemisega. Muudatuse jõustumisel on edaspidi ebaausad kaubandustavad näiteks ökomärgiste või muude kestlikkusmärgiste esitamine, kui märgis ei põhine sertifitseeritud süsteemil või keskkonnaväide, et see on valmistatud 95% taaskasutatud materjalidest, kuigi tegelikult on vaid 15 % toote materjalidest taaskasutatud või hoopis ainult toote pakend või väide, et toodet saab parandada, kuigi see on disainitud nii, et seda ei ole võimalik remondiks lahti võtta (nt föön).
Kaubanduskoda nõustub plaaniga lisada tarbijat eksitavate kauplemisvõtete hulka nn rohepesu ja kaupade enneaegse vananemise valeväidete kasutamine, sest selliste valeväidete kasutamine ei ole ainult tarbijatele kahjulikud, vaid rikuvad ka ettevõtluskeskkonda ja ausat konkurentsi. Samas ei tohi lisada tarbijat eksitavate kaubandustavade hulka kaubandustavasid läbimõtlematult ja põhjendamatult ning läbi selle ei tohi liigselt piirata ettevõtlusvabadust.
Euroopa Komisjoni tarbijate rohepöörde võimestamise ettepanekust ei selgu, millal on plaanis muudatusettepanekud vastu võtta. Kaubanduskoda esitas oma seisukohad 3. juunil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kujundab Eesti seisukohad ettepaneku kohta Euroopa Komisjonile. Seega ei ole hetkel teada, millisel kujul ning millal muudatusettepanekud jõustuvad.
