Ringkonnakohus märkis, et MKM-i otsus Edelaraudteega leping üles öelda oli seaduslik haldusakt. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et Edelaraudtee ei vaidlustanud MKM-i otsust õigeaegselt. Nimelt on haldusakti teatavaks saamise järel võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid Edelaraudtee tegi seda alles tänavu märtsi alguses, kuigi lepingu ülesütlemise teade oli tehtud 2012. aasta novembris.
"Edelaraudtee oli äriühing, kes kasutas professionaalset õigusabi ning arvestades, et ülesütlemisteade ja sellega kaasnev õiguslik tagajärg mõjutasid otseselt kaebaja õigusi ehk tema peamist majandustegevust, tuleb asuda seisukohale, et õiguste rikkumise mittemõistmise või nende mõistmise ja kaebuse tähtaegse esitamata jätmise näol on tegemist kaebajapoolsete subjektiivsete põhjustega tähtaja rikkumisel. Viimane ei saa aga olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks," märkis ringkonnakohus.
MKM-i kõneisiku Rasmus Ruuda kinnitusel jõudsid nii haldus- kui ka ringkonnakohus sisulisele järeldusele, et lepingu ülesütlemine Edelaraudteega kehtib ning järgmise aasta 1. jaanuarist ei ole Edelaraudteel õigust nõuda temaga sõlmitud lepingu jätkamist. "Kohtute otsus tähendab, et riigile kuuluva Elektriraudtee uued rongid saavad 1. jaanuarist Elroni nime all kindlasti sõita," ütles Ruuda BNS-ile.
Septembri alguses kuulutas aga riigihangete vaidlustuskomisjon õigustühiseks MKM-i ja Elektriraudtee vahel sõlmitud otselepingu, millega riik andis kogu siseriikliku reisijateveo korraldamise raudteel alates 2014. aastast ilma konkurssi korraldamata Elektriraudteele.
Edelaraudteed esindav vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann kinnitas septembris, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest sõltuvalt ei ole Elektriraudteel võimalik uute rongidega alates järgmisest aastast avalikku reisijateveoteenust osutada ning riik peab teenuse osutaja leidmiseks korraldama avaliku konkursi. "Riigihangete vaidlustuskomisjon nõustus Edelaraudteega, et MKM oleks pidanud valima avaliku reisijateveo teenuse osutaja välja avaliku konkursiga. Vaidlustatud leping sõlmiti aga igasugust konkurssi korraldamata otselepinguna, mis ei ole Eestis kehtiva õigusega lubatud," ütles Biesinger-Jussmann.
"Meie hinnangul ei ole lepingu aasta varasem lõpetamine õigustatud ega põhjendatud ning on vastuolus mitmete Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Selline tegevus tekitab Edelaraudteele märkimisväärse kahju, sundides ettevõtte turult väljuma ning suretab välja konkurentsi raudteel. Edelaraudtee on aga valmis kohustusi täitma kuni lepingu kehtivusaja ehk 2014. aasta lõpuni, sealjuures ka uute rongidega," sõnas Triin Biesinger-Jussmann septembris.
