Viimati jättis oktoobri alguses MKM-i otsuse jõusse Tallinna ringkonnakohus. Selle peale esitas Edelaraudtee kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kõrgeim kohtuaste ei võtnud täna kaebust menetlusse. Sellega ammendusid Edelaraudtee võimalused kaasust kohtus edasi arutada.
Ringkonnakohus märkis oktoobri alguses, et MKM-i otsus Edelaraudteega leping üles öelda oli seaduslik haldusakt. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et Edelaraudtee ei vaidlustanud MKM-i otsust õigeaegselt. Nimelt on haldusakti teatavaks saamise järel võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid Edelaraudtee tegi seda alles tänavu märtsi alguses, kuigi lepingu ülesütlemise teade oli tehtud 2012. aasta novembris.
"Edelaraudtee oli äriühing, kes kasutas professionaalset õigusabi ning arvestades, et ülesütlemisteade ja sellega kaasnev õiguslik tagajärg mõjutasid otseselt kaebaja õigusi ehk tema peamist majandustegevust, tuleb asuda seisukohale, et õiguste rikkumise mittemõistmise või nende mõistmise ja kaebuse tähtaegse esitamata jätmise näol on tegemist kaebajapoolsete subjektiivsete põhjustega tähtaja rikkumisel. Viimane ei saa aga olla aluseks kaebetähtaja ennistamiseks," märkis ringkonnakohus.
Septembri alguses kuulutas aga riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) õigustühiseks MKM-i ja Elektriraudtee vahel sõlmitud otselepingu, millega riik andis kogu siseriikliku reisijateveo korraldamise raudteel alates 2014. aastast ilma konkurssi korraldamata Elektriraudteele. Hiljem jättis VAKO otsuse jõusse kaTallinna halduskohus, kuid see otsus pole jõustunud.
Edelaraudteed esindav vandeadvokaat Triin Biesinger-Jussmann kinnitas septembris, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest sõltuvalt ei ole Elektriraudteel võimalik uute rongidega alates järgmisest aastast avalikku reisijateveoteenust osutada ning riik peab teenuse osutaja leidmiseks korraldama avaliku konkursi. "Riigihangete vaidlustuskomisjon nõustus Edelaraudteega, et MKM oleks pidanud valima avaliku reisijateveo teenuse osutaja välja avaliku konkursiga. Vaidlustatud leping sõlmiti aga igasugust konkurssi korraldamata otselepinguna, mis ei ole Eestis kehtiva õigusega lubatud," ütles Biesinger-Jussmann.
"Meie hinnangul ei ole lepingu aasta varasem lõpetamine õigustatud ega põhjendatud ning on vastuolus mitmete Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Selline tegevus tekitab Edelaraudteele märkimisväärse kahju, sundides ettevõtte turult väljuma ning suretab välja konkurentsi raudteel. Edelaraudtee on aga valmis kohustusi täitma kuni lepingu kehtivusaja ehk 2014. aasta lõpuni, sealjuures ka uute rongidega," sõnas Triin Biesinger-Jussmann septembris.
