Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töötaja ja tööandja vahelise töösuhte aluseks on lojaalsus ja viisakus – töösuhtest tingitud kohustusi tuleb täita hea tava kohaselt ja teise osapoole õigusi riivamata.
Tööandjapoolse lojaalsuskohustuse rikkumine sõltub asjaoludest. Näiteks on lubatud, et ettevõtte juhatuse liige arutab personalispetsilistiga töötajaga seotud lepingutingimusi, kui selle eesmärgiks on muuta ettevõtte tööaja korraldust. Oluline on aga, et tööandja peaks kinni andmekaitse nõuetest ega avaldaks töötajat puudutavaid tundlikke ja eriliigilisi isikuandmeid teistele osapooltele.
Eriliigilised isikuandmed on need, mis sisaldavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või ametiühingusse kuulumist, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Kindlasti on aga lubamatu, kui ettevõtte juhatuse liige arutaks töötajaga seotud töölepingu tingimusi teiste töötajatega lõunapausi ajal. Näiteks on töölepingu seaduses välja toodud, et töötaja nõusoleku või seadusest tuleneva aluseta ei tohi tööandja avaldada töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluvat töötasu. Tööandja kui andmetöötleja peab lähtuma seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõttest.
Kokkuvõtteks saab öelda, et tööandja endaga on seega võrdsustatud ainult need töötajad, kes töötlevad teiste töötajate isikuandmeid tulenevalt oma tööülesannetest, näiteks personalijuht ja raamatupidaja. Ettevõtte töötajad, kelle ülesandeks ei ole teiste kolleegide isikuandmete töötlemine, on seaduse mõistes kolmandad isikud. See tähendab, et ülejäänud töötajatele võib teiste töötajate isikuandmeid edastada samas korras nagu ettevõttevälistele isikutele. Aktsepteeritavaks saab pidada ettevõttesisest isikuandmete levitamist ainult juhul, kui see seondub üldlevinud tavadega ja vastab hea usu põhimõttele.
