Halduskohus on analoogsetes kaebustes PRIA otsused tühistanud kahe otsusega ka varem - eelmise aasta detsembris ja selle aasta veebruaris, teatas kohus.
Kohus tühistas PRIA otsused põhjusel, et viimane rikkus põhjendamiskohustust ning ei selgitanud taotlejatele, miks aretustoetust määrati ja maksti neile vaid osaliselt. PRIA piirdus vaid veterinaar- ja toiduameti (VTA) kontrolli tulemustele viitamisega ja nende seisukohtade refereerimisega.
Kohus otsustas, et kuigi PRIA teeb taotluse lahendamisel koostööd VTA-ga, teeb lõpliku otsuse ikkagi PRIA. Seega lasub PRIA-l ka kohustus anda oma hinnang VTA kontrollaktis tuvastatule ja seda sisuliselt analüüsida. PRIA otsustes või vaideotsustes pidanuks kohtu hinnangul sisalduma õiguslikud alused viidetega õigusakti konkreetsetele paragrahvidele, samuti makstava toetuse suuruse arvutuskäik. VTA ülesanne toetuse määramise menetluses on üksnes läbi vaadata ja kontrollida esitatud taotlus ja asjassepuutuvad andmed, mitte teha õiguslikult siduvat otsustust.
Riigikohtu varasema seisukoha järgi on samas piisav, kui PRIA esitab oma otsuses üksnes konkreetsed asjaolud, mis on otsuse tegemiseni viinud. Sel juhul tuleb aga asjakohased kaalutlused välja tuua vaideotsuses. Seda PRIA ei teinud.
Taotluste lahendamise ajal reguleeris põllumajandusloomade aretustoetuste saamiseks esitatavaid nõudeid ning toetuse taotlemise ja selle menetlemise korda põllumajandusministri 18. jaanuari 2005 määrus. Nimetatud määruse järgi vaatas PRIA taotluse läbi ja kontrollis koostöös VTA-ga esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. PRIA vähendaski kõigil juhtudel toetusi VTA kontrolli tulemuste põhjal.
Alates selle aasta 13. maist reguleerib samu toetusi maaeluministri 15. detsembri 2016 määrus, mille järgi samamoodi täidab kontrollifunktsiooni VTA, kuid toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA.
Ühel juhul ei nõustunud kohus VTA seisukohaga, et tõuraamatusse kandmata loomade osas ei saa toetust maksta. Kohtu hinnangul tuli aluseks võtta jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arv, kuna toetust taotleti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest. Samuti leidis kohus, et jõudluskontrolli teostatakse piimatootmise eesmärgil peetavatele veistele sõltumata nende tõust ja tõuraamatusse kuuluvusest.
Teisel juhul leidis kohus, et VTA on õigusvastaselt tõlgendanud jõudluskontrolli läbiviimise kordasid põhjendamatult kaebaja kahjuks.
Kolmandas asjas märkis VTA oma kontrollaktis, et osa loomi ei vasta jõudluskontrolli läbiviimise korra tingimustele. Kohtu hinnangul aga puudub nii VTA kontrollaktis kui PRIA otsuses asjakohane motivatsioon ning ei selgu, millistele loomade jõudluskontrolli läbiviimise korra sätetele jõudluskatsed ei vasta.
Eelmise aasta detsembris tehtud kohtuotsus on tänaseks jõustunud. Selle aasta veebruaris tehtud otsus ei ole jõustunud, kuna VTA vaidlustas selle Tartu ringkonnakohtus osas, milles halduskohus tunnistas õigusvastaseks VTA kontrollakti punktid. Teisipäevane otsus on vaidlustatav teises kohtuastmes 29. juunini.
