Käesoleva artikli eesmärk on korteriühistute poolt võlgnevuste nõudmisega seotud informatsiooni süstematiseerimine.
Esimene samm: püüda vältida kohtusse minekut
Võlgnevuse tekkimise põhjusi on erinevaid: isiku ajutised või pidevad majanduslikud raskused, asotsiaalne eluviis, tahtlik majapidamiskulude tasumisest kõrvalehoidumine jne. Korteriühistu juhatus peab aga seadusega ja üldkoosoleku otsuste alusel talle pandud ülesandeid täitma inimlikkust kaotamata.
Võlaõiguslikke suhteid reguleerivad õigusaktid ei kanna sotsiaalset alatooni ning elutingimustest ja isikutest sõltumata rahuldab kohus korteriühistu õiguspärase ja põhjendatud nõude ning see täidetakse täitemenetluse korras.
Korteriühistu oluliseks tegevuseks võlgade vastu võitlemisel on krooniliste võlgnevuste jälgimine ja kohtueelne suhtlemine võlgnikega.
Iga korteriühistu määrab ise võla kriitilise suuruse või maksmata jätmise perioodi, mille järel tuleb võlgniku suhtes rakendada sunnimeetmeid.
Süstemaatilise makseviivituse avastamisel on mõistlik saata võlgnikule kirjalik hoiatus, kus on märgitud võlgnevus ja ettepanek tasuda see teatud tähtajaks või võimalus koostada maksegraafik. Kuna hoiatuskirja saab hiljem kasutada kohtuprotsessis tõendusmaterjalina, on mõistlik koostada see eesti keeles ja hoolitseda, et dokument jõuaks saaja kätte.
Täismahus artiklit saate lugeda mais ilmuvast Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 3, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.
