Maksuvõlaga seotu muutub ühtaegu karmimaks ja õiglasemaks
Teatavasti oli ja on maksuvõlg üks aluseid ettevõtja riigihankelt kõrvaldamiseks. Ühelt poolt on maksuvõla tõttu kõrvaldamine muutunud tõenäolisemaks ja ettevõtjale ohtlikumaks. Uue seaduse järgi loetakse maksuvõlaks ka juba 10-eurone maksuvõlg (varem 100 eurot). Teiseks, lisaks tavapärastele riiklikele maksudele (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks) loetakse uues seaduses maksuvõlaks ka näiteks kogumispensionide makse võlg, töötuskindlustusmakse võlg ja keskkonnatasude, nagu maavara kaevandamisõiguse tasu, saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu võlg.
Teiselt poolt on lisandunud õiglust – teatavasti võib maksuvõlg tekkida ka kogemata puhtraamatupidamislikel põhjustel. Uue seaduse kohaselt peab hankija pakkujale andma „uue võimaluse“ ehk vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel tähtaega pikendada. Panen südamele, et hankija antud tähtaja jooksul tulebki maksuvõlg tasuda või ajatada, lihtsalt maksudeklaratsiooni „tagasi“ muutmisest ei piisa. Kui tegutsemise tähtaeg on aga mööda lastud, ei aita enam ussi- ega püssirohi. Selle põhimõtte vastu eksitakse muuseas riigihangetel väga sagedasti.
Varasemate hankelepingute rikkumine peab kõrvaldamiseks olema oluline või pidev
Palju on räägitud uuest regulatsioonist, mille kohaselt võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut/-lepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
Suuremate hankelepingute puhul on aga täiesti tavapärane näiteks kas või leppetrahvi rakendamine, seega võivad mõnes valdkonnas pea kõik ettevõtjad ühel või teisel viisil end ohtlikult alalt leida. Mõõdukat paanikat on kuluaarides palju. Ehkki sätte rakendamise kujundab tulevane vaidlustus- ja kohtupraktika, juhiks nii hankijate, konkurentide kui ka muretsevate pakkujate endi tähelepanu sätte mõttele ja eesmärgile. Seaduse mõte ei tohiks olla hangetelt välistamine mis tahes rikkumiste puhul, vaid just süstemaatiliste hankelepingute rikkujate hangetelt välistamine. Seega peavad rikkumised olema olnud olulised hankelepingu enda kontekstis. Näiteks võib võrrelda rakendatud leppetrahvi või hinnaalanduse summat lepingu kogumaksumusega. Teiseks ei saa pidevad rikkumised allakirjutanu arvates samuti olla mis tahes pisirikkumised, eriti võrrelduna korrektselt täidetud hankelepingute arvuga. Kõrvaldamine peaks olema hästi põhjendatud erand, mitte rumal reegel.
Allhankijale tuginemine muutub selgepiirilisemaks
Juhul kui pakkuja soovib kvalifitseerimistingimuste täitmiseks tugineda teise isiku (nn allhankija) näitajatele ja/või pädevusele, tasuks tähele panna järgmist. Esiteks peab allhankija vastavas osas hankelepingu täitmisel ka reaalselt osalema ja seda tuleb hankijale tõendada. Teiseks võib hankija hanke alusdokumentides nõuda, et allhankija peab ses osas hankelepingu täitmise eest ka solidaarselt ehk võrdselt pakkujaga vastutama. Kolmandaks kontrollib hankija allhankijate puhul erinevalt varasemast kõrvaldamise aluste olemasolu. See peaks muutma vähemalt mõnevõrra raskemaks paturegistriga pakkujate teiste kehade kaudu hankemenetlustes osalemise. Hankija nõudmisel peab pakkuja kõrvaldatud allhankija sobivaga asendama.
Töötajate kogemust nõuda ei saa
Oluline muudatus võrreldes varasema regulatsiooniga on see, et pakkuja töötajatelt (näiteks projektijuhilt) võib nõuda kindlat haridust või kutsekvalifikatsiooni, mitte aga enam tema kogemust. See tähendab, et nõuda võib, et pakkuja ise oleks täitnud kolm sarnast lepingut, mitte aga seda, et tema projektijuht oleks kindlasti vähemalt kolme sarnase lepingu täitmisel projektijuhina osalenud. Kui hankija suudab ära põhjendada mõju hankelepingu täitmise kvaliteedile, võib töötaja kogemus küll aga olla hindamiskriteerium, st et suurema kogemusega projektijuhiga pakkumus saab rohkem punkte ehk tõenäolisemalt ka hankelepingu.
Hankija võib hankelepingu hinna eelnevalt kindlaks määrata
Hankijatele on tekkinud uus võimalus, millest on vähe räägitud: nimelt lubab uus seadus hankijal hankelepingu hinna juba kindlaks määrata ning pakkumusi võrrelda ainult muude kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite pinnalt.
Pühadesoov
Kokkuvõtteks – uus riigihangete seadus on mitmetahuline ning uusi üllatavaid nüansse selgub vähemalt algusperioodil tihti. Loodan, et rakenduspraktika lähtub jätkuvalt tervest mõistusest ning seaduse eesmärgist tagada hangetel võrdne kohtlemine, moonutamata konkurents ning hankija vahendite kõige mõistlikum kasutus.
