09.04.2018 Esmaspäev
Kütt peab toitjakaotuspensioni praegust süsteemi ebaõiglaseks
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt peab ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppiv noor jääb vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist.
Seetõttu palus Kütt sotsiaalministeeriumil analüüsida, kas mingitel juhtudel oleks kohane maksta kahte pensioni korraga.
Riikliku pensionikindlustuse seadus sätestab, et kui inimesel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üldjuhul ainult üks neist tema enda valikul. See tähendab, et toitjakaotuspensioniga koos ei maksta näiteks vanaduspensioni või töövõimetuspensioni.
Märtsis pöördus õiguskantsler riigikogu sotsiaalkomisjoni poole selgitustaotlusega, milles ta tunneb huvi, kas toitjakaotuspensioni eesmärki silmas pidades on õiguspärane, loogiline ja võimalik, et töövõimetoetust makstakse koos toitjakaotuspensioniga.
Õiguskantsleri poole pöördus puudega lapse vanem, kelle lapsel tuli pärast teise vanema surma valida töövõimetoetuse ja toitjakaotuspensioni saamise vahel. Avaldaja hinnangul on vanema kaotanud erivajadusega alaealine halvemas olukorras võrreldes nendega, kelle mõlemad vanemad on elus.
„Pean ebaõigeks, et töövõimetoetust saav alaealine või õppimise korral kuni 24-aastane noor jääb ühe või mõlema vanema surma korral ilma toitjakaotuspensionist. Samal ajal ei mõjuta pereliikmelt saadav elatis töövõimetoetuse maksmist. Minu hinnangul on ebaõige, kui vanemaid omav töövõimekaoga ja töövõimetoetust saav alaealine või noor võib saada ühelt vanemalt elatisraha, kuid vanema surma korral tal toitjakaotuspensionile õigust ei ole,“ kirjutas Kütt.
