"Kehtivate seaduste kohaselt ei ole erakorraline energiahüvitis loetelus, mida ei saa võlgade katteks sissenõudmisele pöörata. Põhjus selles, et tegemist on väga kiiresti väljatöötatud meetmega ja lahendusega, mida kunagi varem pole kasutatud. Seadusandja ei saanud ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida. Mis aga ei tähenda, et me nüüd, kui elu kitsaskoha kätte näitab, seda teha ei saaks," ütles justiitsminister Maris Lauri.
Samas osutab täitemenetluse seadustik sellele, et vara arestimisel ei tohi kütet või kütte muretsemiseks mõeldud rahalisi vahendeid ära võtta. See punkt osutab, et teatud juhtudel ei tohiks ka praegu vähemalt kogu energiahüvitise summat arestida,
märkis ta.
Justiitsminister selgitas, et energiahinna kompenseerimise toetus on kehtestatud ministri määrusega, kuid toetuse arestimise võimaluse alt vabastamise küsimust ei saa määruse muutmisega lahendada.
"Seetõttu teen õigusselguse huvides ja inimeste kaitseks suurema võlakoorma alla sattumise eest riigikogule ettepaneku kiiremas korras seadust täiendada. Justiitsministeeriumis on valmimas seadusemuudatuse sõnastusettepanekud. Teavitasime sellest plaanist juba ka kohtutäitureid," rääkis Lauri.
Kehtiva seaduse mõte on ministri sõnul see, et võlgnik peaks küll elama kokkuhoidlikult ja oma võlga vähendama, kuid siiski saama enda eluga edasi minna. "Täiendavate ja uute võlgade teke seda ei toeta. Ärgem unustagem sedagi, et võlgnikku motiveerib pingutama seegi, kui ta võlakoormus mitte ei kasva, vaid väheneb," rõhutas justiitsminister.
