Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LMP: Korteriühistu on mittetulundusühing. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab mittetulundusühingute (edaspidi – MTÜ) liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu asjaolust, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.
Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3 2 1 39 05 tehtud lahendi p s 15 märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3 2 1 54 05 tehtud lahendi p s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus: „Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS i [võlaõigusseaduse] § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS i [äriseadustiku] § d 168‒177)“.
Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et korteriühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma korteriühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleb informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna te pole enam juhatuse liige. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel korteriühistu liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.
