Elanikkonnagrupp, kellega me Ida- Virumaal töötame, ei suuda alati õigeaegselt ja seadusega kooskõlas reageerida kohtutäiturite nõuetele - näiteks ei suuda nad esitada oma vastuväiteid riigikeeles või ei saa aru kohtutäiturilt saadud võlanõude sisust,“ kirjutas MTÜ ühingu juhatuse liige Jelena Antonova.
Kui kohtutäiturile ei ole esitatud teatist sissetulekutest ega seda, millise panga teenuseid isik kasutab, arestib kohtutäitur ka elatusmiinimumi, mis peaks inimesele alles jääma, märkis Antonova. Enamikul juhtudest on see töövõimetustoetus.
Taoline meeleheitlik olukord suurendab tõenäosust, et sõltlased panevad seetõttu elatusvahendite hankimiseks toime õigusvastaseid tegusid. Taoliste süütegudega põhjustatakse riigile ja kodanikkonnale kahjusid, mis ületavad oluliselt sissetulekuid, mida sissenõudjad arestimise tulemusel saavad.
Seetõttu soovib ühing, et õiguskantsler vaagiks probleemi ja taotleks täitemenetluse seadustiku muutmist sellisel viisil, et võlgniku arveldusarvelt ei arestitaks igakuist elatusmiinimumi mingil juhul.
Kinnitades sissetuleku, mida ei saaks mitte mingitel tingimustel arestida, näitaks riik üles inimlikkust kõige vähem kaitstud elanikkonna gruppide suhtes, kes reeglina ei ole oma hariduse, õigusteadlikkuse, materiaalse olukorra või keeleoskuse tõttu võimelised ilma kõrvalise abita enda eest seisma.
