Advokaadibüroos Tamme Otsmann Ruus Vabamets oleme erinevaid põllumajandussektori ettevõtjaid nõustades tähele pannud, et paljudel juhtudel vormistatakse isegi suuri summasid sisaldavad lepingud ise ära (või need jäetakse üldse vormistamata), eirates kogenematuse tõttu olulisi riske ning ebaõnnestumise korral kantakse tekkinud kahju lihtsalt kuluks. Neid probleeme on asjatundja abil võimalik vältida.
Suuri müügilepinguid ei vormistata või jäetakse neis enda huvid kaitseta
Nii toodangu müügil kui sisendite ostul sõlmitavad lepingud on tihti pikaajalised ning suurtes summades. Näiteks aastaks miljonieurose piimatarnelepingu sõlmimiseks on praeguse piimahinna juures vaja pidada (vaid) 210 tipptoodanguga lüpsilehma. Valdava praktika kohaselt sõlmitakse piimalepingud kokkuostja poolt pakutavatel (väga üldistel) lepingupõhjadel isegi olukorras, kus piimatootjal on turul selgelt tugevam seis. Sellise mahuga lepingute puhul võib aga kokkuostja huvides kokkulepitu ja tähelepanematus hiljem põhjustada kahju, mis ületab kümnetes kordades hädavajaliku õigusabi maksumuse korrektse lepingu ettevalmistamisel. Sarnane praktika on levinud ka liha ning elusloomade võõrandamisel (kus tihti ei ole üldse kirjalikke lepinguid).
Täpsed tüüpregulatsioonid börsiinstrumentide kasutamisel
Teravilja ja rapsi müügil ning paljude söötade ja väetiste ostul on olukord pea vastupidine – põllumajandus on suundunud börsile, lepingud on vormistatud oskuslikult ja täpselt, ent tegemist on endiselt aktiivsema lepingupartneri tüüplepingutega. Ilma nüanssidest aru saamata ei ole sellise dokumendi allkirjastamine kuidagi mõistlik. Pea iga lepingu puhul on punkte, milles on vajalik ja võimalik läbi rääkida ning omapoolseid täiendusi teha. Toote või sisendi börsihinna fikseerimisel, futuuri või optsiooni ostmisel ning enda järskude hinnahüpete vastu kindlustamisel on oluline, et sellist tegevust reguleeriv kokkulepe ostja või müüjaga vastaks ka põllumehe huvidele. Koostööpartneri tüüplepingus sisalduv lepingu pikenemise kohustus, ennatlikult fikseeritud viljakogus või ootamatult saabuv maksetähtaeg saab teha palju kahju. Sarnane on olukord nii kalli põllutehnika ostul, ehitusettevõtjalt tootmishoone rajamist tellides kui ka pangaga täiendavat finantseerimist kokku leppides.
Muidugi ei pruugi kõik eelnev tavapärast tegevust pidevalt segada, kuid probleemide tekkimisel võib õigusabist hoidumisega võidetud mõnisada eurot tuua kümneid tuhandeid eurosid kahju. Isegi pikaajalise partneri puhul tuleb maksejõuetus või vaidlusküsimus ootamatult ning sellisel juhul on ammu sõlmitud koostööleping kindlaks toeks.
Järgneb:
Õigusabi põllumajanduses II – põllumaa omandamine ja rent
Õigusabi põllumajanduses III – tehingud osade ja aktsiatega
Õigusabi põllumajanduses IV – tööõigus ja konkurentsiõigus
Õigusabi põllumajanduses V – igapäevane ühinguõigus
Õigusabi põllumajanduses VI – põllumajandustoetused, riiklikud eeskirjad ja vaidlustamine
Siim Maripuu,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
