Mullu aprilli lõpus sai keskkonnaamet info, et Tarvastu külas asuva, Kalev Nurgale kuuluva põllumajandusettevõtte Karpo biotiigist voolab Partsi ojja saastunud vesi. "Järelevalve käigus 27. aprillil võeti proov veeuuringuks ja tuvastati, et Karpo ei ole asunud biotiikide väljavoolu korrastama ega ole rajanud uut proovivõtu kohta ning jätkuvalt valgub heitvesi teisest biotiigist mööda maapinda kontrollkaevu suunas," kirjeldas keskkonnaameti uurimisosakonna uurija Kristiina Assmann rikkumist Sakalale.

Vesi, mis Vardja veisefarmi biotiigist Partsi ojja liikus, ületas 24 töötajaga Karpo keskkonnakompleksloas ettenähtud saasteainete piirväärtusi. Täpsemalt, Viljandi Veevärgis tehtud analüüsi järgi ületas heljumi (muda), biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) ja keemilise hapnikutarbe (KHT) näit lubatut mitmekordselt. Samas ei tekitanud see keskkonnareostust ega kahju inimeste tervisele või varale, kuigi biotiigid jäävad tervikuna nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mis tähendab, et põhjaveel ei ole ses piirkonnas looduslikku kaitset maalt lähtuva reostuse eest.

Kuigi reostust ei tekkinud, otsustas keskkonnaamet ettevõttele tööstusheite seaduse alusel tänavu 6. mail 5000-eurose väärteokaristuse määrata. "Menetluse käigus selgitasime välja, et keskkonnakahju pole tekkinud, küll aga keskkonnaoht, mille tõttu oli võimalik veekeskkonnale kahju tekkimine," selgitas Assmann Sakalale.

Kalev Nurk pidas karistust ülekohtuseks – mitte seepärast, et 5000 eurot oleks 3,3 miljoni eurose käibega firmale teab mis suur summa, vaid seetõttu, et tema meelest eksis keskkonnaamet mitme asja vastu – ning võttis ette kohtutee.

Sakalaga vesteldes prahvatas ta algatuseks, et ametnikud ei tea looduse ringkäigust midagi ja otsivad enda olemasolule lihtsalt põhjendust. Seejärel näitas ta Vardja farmist pisut eemal asuvaid biotiike ja oja, mille vahele oli ta nüüd pisikese tellistest tammi ladunud.

"Kõigepealt tulid ametnikud mullu 25. aprillil tavapärast kontrolli tegema. Aga kui nad nägid biotiike ja tiigist väikest vee väljanirisemist, läksid neil silmad põlema. Kaks päeva hiljem, 27. aprillil tuldi ette hoiatamata tagasi. Mina olin sel päeval ära arsti juures ja telefoni ei võtnud, mida mulle hiljem suureks süüks pandi. 27. aprillil kutsuti agronoom tunnistajaks juurde ja võeti proov täiesti lubamatul moel," kõneles Nurk.

"Proovivõtu määrus näeb ette, et proovi peab võtma kümne sentimeetri sügavusest veest, aga tiigist imbus ojja ainult nire. Sisuliselt võeti proov loodusliku lagumaterjali keskelt ja siis pahandati, et tulemused olid kõrgemad kui kompleksloas kirjas. See oli kõige tavalisem looduslik protsess, mis mõjutas analüüsitulemusi."

Nurga sõnul hakkavad savipõhjaga biotiigid kevaditi, kui lumi sulab, vett üle ajama. Kui juhtub ka vihmane olema, ei pea seda miski kinni.

Nagu Nurk nentis, ei oleks tiigis ühtki elusolendit, kui vesi oleks ohtlik ja saastunud, tema aga on sealt avastanud looduskaitse all oleva rohukonna kudupalle, näinud seal haigrut ja kraagelnud kobrastega. Pealegi on tema sõnul ka pärast väärteo otsust voolanud tiikidest ojja vesi, mis ei vasta keskkonnaloas loetletud määradele, kuid ei reosta põhjavett ega kellegi joogivett. Veisefarmi puhastusvett ei ole Karpo tänavu jaanuarist enam biotiikidesse lasknud, vaid ehitas välja moodsama süsteemi.

Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Aivar Hint ei võtnud juuli keskel kuulda Karpo argumente ja taotlust tühistada 5000-eurone trahv. Karistus jõustus ja Nurk maksis 5000 eurot ära, peale selle veel menetluskulud. "Lõin käega. See oli nii väike summa, polnud mõtet edasi protsessida," nentis ta.

Kohus märkis, et Nurgal oli väärtegu toime pannes vähemalt kaudne tahtlus: ta ei hooldanud aastate jooksul biotiike järjepidevalt. Samas jäi ettevõtte süü suurus kohtu hinnangul alla keskmise, sest reostust ei tekkinud. Nii leidiski kohus, et 5000 eurot on paras karistus: samalaadse väärteo eest on keskmine karistusmäär 200 000 ja maksimummäär 400 000 eurot.

Karpo põhitegevus on toorpiima tootmine ja taimekasvatus. Ettevõte kasutab 1600 hektarit haritavat maad. Karja suurus oli mullu 661 looma, kellest olid 281 lüpsilehmad ja 380 noorloomad. Aasta keskmine tootlikkus oli 10 228 kilogrammi piima lehma kohta, 2022. aastal 9381 kilogrammi. Eelmisel aastal müüdi tööstustele 1271 tonni piima. Firma käive ulatus 3,3 miljoni euroni ja kahjum ligikaudu 430 000 euroni. Tunamullu küündis Karpo kasum üle miljoni euro. Põllumajandustoetusi sai firma mullu 315 619, aasta varem 443 313 eurot.