Õiguskantsleri sõnul lubab praegu seadus inimest tervishoiuteenuse osutamisel ohjeldada vaid tahtest olenematu psühhiaatrilise abi andmiseks haigla psühhiaatriaosakonnas.
Ilmselgelt on vaja kujundada seaduses selged reeglid ka muudeks olukordadeks, mil teisiti ei ole võimalik inimest abistavate arstide ja õdede turvalisust tagada ega inimest ennast aidata. Ka tavaliselt rahulikul ja aruselgel inimesel võib tekkida näiteks mürgistuse tõttu meeleseisund, mil ta käitumine ohustab teda ennast või teisi,
ütles õiguskantsler.
Patsiendi parimates huvides ja arstieetika vaimus tuleb õiguskantsleri hinnangul neil juhtudel patsiendi liikumisvabadust piirata, et inimene endale ise kahju ei teeks ega takistaks arstiabi andmist. „Meedikud peavad saama rahuliku südamega oma tööd teha ja järgida meditsiinieetika põhimõtteid, kartmata rikkuda seadust või kellegi õigusi ning sattumata vaidlustesse,” märkis õiguskantsler.
Selleks, et ennast ja meedikuid ohustavat patsienti saks kahtlusteta õiguspäraselt ohjeldada ka väljaspool psühhiaatrilise abi osutamist, tuleb õiguskantsleri sõnul seaduses kehtestada piisavalt põhjalik, lihtsalt mõistetav ja rakendatav ning patsiendi põhiõigusi arvestav reeglistik.
Õiguskantsleri vaatevälja on jõudnud juhtumeid, mille kohta meedikud on öelnud, et ilma patsiendi liikumisvabadust piiramata on talle meditsiiniabi anda äärmiselt keeruline või lausa võimatu. Need on olukorrad, kui tegemist ei ole tahtevastase psühhiaatrilise abiga ega nakkushaiguste raviga.
