Kui välisriigi kodanikust Eesti ettevõtte juhatuse liige digi-ID kätte saab, selgub et tal pole ettevõtjaportaalis endaga seotud ettevõtte andmetele juurdepääsu, samuti ei ole võimalik tal kandeavaldusi esitada, ütles Grant Thornton Rimessi juhtiv õigusnõustaja Ivo Nagel pressiteate vahendusel.
"See tuleneb asjaolust, et äriregistri registrikaardile on kantud juhatuse liikme sünniaeg, mitte isikukood. Selleks, et juhatuse liige saaks võimaluse kandeavalduste ja aruannete esitamiseks ettevõtjaportaalis, peab ta kõigepealt otsima portaalis üles enda ettevõtte ja tegema seal kandeavalduse, millega asendab enda sünniaja isikukoodiga," lisas ta.
"Samuti tuleb lisada kandeavaldusele seletuskiri, kuna ettevõtjaportaal ei lase isikute andmeid muuta ilma pädeva organi otsuseta, siis tuleb portaal "ära pett", lisades organi otsusena seletuskirja ning seejärel tasuda ka 18 eurot riigilõivu kandeavalduse esitamise eest. Seejärel möödub kuni viis tööpäeva, mille jooksul vastav muudatus registriandmetes ära tehakse," sõnas Nagel. "Juhul kui värske e-resident on juhatuse liige mitmes ettevõttes, peab ta ülaltoodud tegevused sooritama kõikide oma ettevõtetega ja samuti tasuma iga kandeavalduse eest 18 eurot."
"Pärast paari esimese kliendiga ülalkirjeldatud kadalipu läbimist teavitasime olukorrast Teenusemajanduse Koda ja justiitsministeeriumi. Mõlemalt tuli vastuseks info, et probleemist ollakse teadlikud ning praegu tegeletakse sobiva tehnilise lahenduse välja töötamisega. Samas ei ole siiani andnud keegi konkreetset tähtaega, millal olukord laheneda võiks," rääkis Nagel.
Kui välismaalane on enne e-residendi digi-ID taotlemist juba olemasoleva Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis on ettevõtte registrikaardile kantud tema nimi ja sünniaeg. Enamik Grant Thornton Rimessi kliente, kes digi-ID-d taotlevad, on Nageli sõnul just sellised ja neil on juba olemasolevad seosed Eesti ettevõtetega.
