Hiljuti Haapsalut külastanud Ossinovski rääkis Lääne Elule, et eelmisel aastal alanud tööhõivereformi rakendamise käigus on ilmnenud probleem, mille kõrvaldamiseks tuleb teha üks seadusemuudatus. „See on riigieelarvele päris suur rahaline kulu, aga ma arvan, et see oleks õiglane samm,” ütles Ossinovski.

Küsimus puudutab osalise töövõimega inimeste töövõimetoetust – kui inimese töötasu ületab kas või kriipsu võrra teatud summat, siis toetus väheneb. 1. aprillist, kui toimus iga-aastane sotsiaaltoetuste indekseerimine, on selleks summaks 1144,80 eurot, mis on 90-kordne töövõimetoetuse kehtiv päevamäär. „Ma saan aru, miks see algselt nii tehti ja selles on oma loogika – tegemist on sotsiaaltoetusega. Teiselt poolt tekitab see suurt bürokraatiat töötukassale, kes peab kontrollima iga kuu toetusesaajate sissetuleku suurust. Nende inimeste jaoks, kelle puhul on tegemist piiripealse juhtumiga, on see ka üsna ebaõiglane,” selgitas Ossinovski Lääne Elule.

Minister kirjeldas oma hiljutist kohtumist selle süsteemi ohvriga. „Ta rääkis, et reformi tulemusel sai temast osalise töövõimega inimene ja ta saigi tööle. Kuna ta aga tegi väga hästi tööd, tõsteti tal aasta alguses palka ja vähendati selle pärast poole võrra töövõimetoetust. No ei ole hea,” leidis minister.

Ossinovski kavatseb sel kuul minna koalitsioonipartnerite juurde ettepanekuga muuta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust nii, et töövõimetoetuse summa ei sõltuks sissetuleku suurusest. „Riigieelarvestrateegia arutelud saavad kindlasti olema üsna pingelised, aga minu meelest see on põhimõtteline küsimus, millega tuleb edasi minna,” märkis ta.

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas lisas, et praegu käib ministeeriumis arutelu töövõimetoetuse maksmise üle. „Konkreetsetest muudatustest on detailides veel vara rääkida, kuna ministeerium soovib kaaluda kõiki võimalikke lahendusi,” ütles ta.

Läänemaa puuetega inimeste koja juhi Jaak Pihlaka sõnul konkreetne mure läänlasi väga palju ei puuduta, küll aga on see kindlasti probleem näiteks Tallinnas. „Läänemaa palgatase ei ole nii kõrge ja toetus ise on ju väike. Eks vähenenud töövõimega inimene saab ka sellise töökoha, kus kõrget palka ei maksta,” nentis Pihlakas.

Muudatust ennast ei kiirustanud Pihlakas kommenteerima. „See on alles nii toores asi,” lisas Pihlakas.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul leidub siiski ka Läänemaal vähenenud töövõimega töötavaid inimesi, kelle töövõimetoetust on vähendatud, sest nende sissetulek oli eelnenud kalendrikuul suurem kui 1144,80 eurot bruto. „Oleme töövõimetoetuse taotlemisel inimestele nendest uutest tingimustest rääkinud ja teavet jaganud,” ütles Kullison. „Kuna infot on palju, sealhulgas näiteks töövõime hindamisega seonduv info, siis mõnedel on see asjaolu ununenud ja jõuab nii-öelda paha üllatusena kohale siis, kui on töövõimetoetuse maksmise kuupäev ja pangakontol on oodatust väiksem summa,” rääkis Kullison.

Sellistel juhtudel nõustab töötukassa inimest. Keeruliseks muudab asja seegi, et tulumaksureformi omapärade ja rohkete erandite tõttu ei saa puust ja punaselt kirja panna ka seda sissetulekute netosummat, mille ületamisel töövõimetoetus kahanema hakkab. Töötukassa avalike suhete nõunik Erko Vanatalu nentis, et see sel ubki alles siis, kui palgaarvestus juba tehtud. „Töötukassal on Facebookis spetsiaalne foorum, kus inimesed saavad töövõimereformiga seoses tekkinud küsimusi esitada: „Küsi tööhõivereformi kohta – töötukassa vastab!”,” rääkis Vanatalu.