"Kui vaadata nõudeid näiteks rahapesutõkestamise osas, siis mina ei suuda küll välja mõelda, kuidas 10 miljonit e-residenti saaks kõik nõuetele vastavalt ära teenindada," märkis Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul.
Praeguse praktika kohaselt peab pank kliendile finantsteenuste pakkumiseks teda siiski teadma ning ka näost-näkku nägema, ütles ta. "On mõnevõrra kaheldav, kas me tahaks teha äri kliendiga, kes elab näiteks Belizes," tõdes Pakkonen.
Ka Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht Ulla Ilisson tõdes arutelul, et "e-residentsusel on juttu natuke rohkem kui sisu taga".
Küll aga on e-residentsus ja muud innovaatilised lahendused näiteks sellest, et Eesti pankadel, on kohustus natuke suuremalt mõelda, rääkis ta. "E-residentsus on justkui inspiraator. Tuleb tõdeda, et meie pankadena oleme ehk veidi isegi liiga regionaalse vaatega," rääkis Ilisson.
Mullu 1. detsembrist saavad välisriikide kodanikud esitada e-residendi digi-ID taotlusi kõikides politsei- ja piirivalveameti teenindustes. Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on Eesti Vabariigi välja antav isikut tõendav dokument, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes elektroonilises keskkonnas, näiteks isikutuvastamiseks e-teenuseid tarbides ja dokumentide digiallkirjastamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esialgsete arvutuste kohaselt kulub esimese 18 kuuga Eesti e-residentsuse programmile 1,2 miljonit eurot.
Seniseks on e-residentsuse programmis osalenud üle 1500 inimese 73 riigist. Suurim osakaal, 34 protsenti on programmis osalejatel Soomest, järgnevad 15 protsendiga Venemaa ja 6 protsendiga Ukraina.
E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.
