Nende tervishoiuasutuste puhul saavad patsiendid juba praegu kindlad olla, et kui ravi käigus peaks juhtuma välditav tervisekahju, saab selle eest kindlustuselt hüvitist taotleda.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul olid kiirabil lepingud õigel ajal sõlmitud ja haiglavõrgu arengukava haiglatel vaid ühel kindlustusleping tegemata.
Käivitus patsiendiohutuse andmekogu POHAK
426 perearsti nimistust oli detsembri alguseks kindlustuslepinguga 82 protsenti kaetud. Hambaravi teenuse (sealhulgas ortodontia) osutajaid on 540 asutust, nendest 80 protsenti on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu.
„Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on võimaluste seas kõige viimane järelevalve meede. Meie eesmärk on, et seadusest tulenvaid kohustusi täidetakse ja patsiendid on kindlustatud võimaliku ravivea vastu,“ ütles Friedemann.
Seaduse mõte on, et vastutuskindlustuseta asutus ei tohi tervishoiuteenuseid osutada. Samuti peab seaduse järgi olema tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas nähtaval kohal teave, kuhu ja kuidas nõude esitamiseks tuleb pöörduda. Sama kehtib ka asutuse veebilehelehe kohta, kui see on olemas: patsiendil peab olema võimalik soovi korral teabega tutvuda.
Paralleelselt kohustusliku vastutuskindlustusega käivitus patsiendiohutuse andmekogu POHAK. Friedemanni sõnul on sellesse laekunud andmeid 13 tervishoiuteenuse osutajalt 113 patsiendiohutusjuhtumi kohta.
Tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse võttis riigikogu vastu 2022. aastal, see jõustus selle aasta 1. novembril üleminekuperioodiga kuni 1. detsembrini. Selle aja jooksul nägi seadusandja ette kohustuse sõlmida vastuskindlustuse lepingu.
