Selle saavutamise suunas on astutud esimesed sammud, sealhulgas rahvatervishoiuseaduse muudatuse ettepanek, mis kehtestaks kvalifikatsiooninõuded isikuteenuste osutajatele.
Praegu keskenduvad iluteenuse valdkonna regulatsioonid peamiselt ruumide ja hügieeni nõuetele. Tänapäeval võivad ilusalongi avada kõik soovijad, ilma et selleks oleks vaja eraldi luba või kooskõlastust. Teenuse osutamiseks ei pea omama kutsetunnistust ega erialast haridust.
Seepärast tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks on mõistlik tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega ning uurida salongi ja iluteenindaja tausta. Arvestada tuleb, et mida intensiivsem on iluteenus, seda suuremad on terviseriskid.
Terviseamet soovitab kontrollida teenusepakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida, kui kaua ta on valdkonnas töötanud, millal ta viimati koolitusel käis ning milline on klientide tagasiside. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid.
Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard on ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded.
Iluteenindaja juurde minnes:
- Kontrolli iluteenuse osutaja kvalifikatsiooni kutseregistrist või veendu tema väljaõppes;
- Tutvu protseduuri iseloomu ja käiguga. Mida intensiivsem on iluprotseduur, seda suuremad on terviseriskid;
- Eelista teenuseid ja teenusepakkujaid, kes teostavad protseduure ilusalongis, mitte kodus;
- Küsi informatsiooni võimalike vastunäidustuste kohta.
