Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul paistab statistikast, et lähisuhtevägivalda registreeritakse enim Eesti äärealadel.
„Registreeritud kuritegude poolest paistavad ennekõike silma Ida-Viru, Valga, Põlva ja Lääne maakond. Need on piirkonnad, kus on ka üldine sotsiaalmajanduslik toimetulek pisut keerulisem kui mujal. Lähisuhtevägivald ongi mitmetahuline probleem, mille juured on paljuski sotsiaalsed ja kultuurilised, ent seda mõjutavad ka töötus, sotsiaalse toe puudus ja muu,“ ütles justiitsminister.
Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald inimeste vahel, kes on praegu või olnud varem üksteisega lähisuhtes. Need võivad olla praegused või endised abikaasad, elukaaslased, pereliikmed, sugulased, hõimlased või muus lähedases suhtes olevad inimesed hoolimata sellest, kas toimepanija elab praegu või elas varem ohvriga samades ruumides.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anna-Liisa Uisu sõnul on lähisuhtevägivalla kui ühe peidetuma kuriteo probleem Eestis jätkuvalt väga suur. „Ehkki teadlikkus lähisuhtevägivallast on aastatega pidevalt suurenenud, on see jätkuvalt väga peidetud probleem, millega käivad kaasas stigmad ja häbitunne. Registreeritud kuritegude arvu languse üle on vara rõõmustada, sest nii väike kahanemine ei näita veel otsustavat nihet inimeste väärtushinnanguis ja käitumises. Julgustame kõiki igast juhtumist ja kahtlusest politseile või sotsiaalkindlustusametile teada andma. Mitte keegi ei pea vägivalda taluma ega oma murega üksi olema,“ sõnas Anna-Liisa Uisk justiitsministeeriumist.
Möödunud aastal registreeritud juhtumites oli tüüpiline perevägivalla toimepanija meessoost. Noorim perevägivalla toimepanija oli 13aastane poiss, vanim aga 91aastane mees. Valdav osa perevägivallajuhtumitest pandi toime naiste ja tüdrukute vastu.
Alaealistega seotud perevägivallajuhtumites olid 59% ohvritest tüdrukud ja 41% poisid. Lapsevanema toime pandud perevägivallakuritegudes olid toimepanijatest 67% (kasu)isad ja 33% (kasu)emad, ohvritest 43% olid poisid ja 57% tüdrukud.
Politsei- ja piirivalveameti arenduseksperdi Martin Kreitsmanni kinnitusel reageerib politsei alati kõikidele lähisuhtevägivalla juhtumitele. „Väljakutsel olles teeme selgeks kõik asjaolud, hindame riske, sh vägivalla kordumise ja eskaleerumise tõenäosust ja vastavalt sellele otsustame edasised tegevused. Kui juhtumiga on seotud lapsed, seame nende heaolu alati esikohale. Teeme ka süsteemset järelkontrolli ja panustame võrgustikutöös, et vägivald ei korduks. Juhtumite uurimisel seisame alati kannatanute heaolu eest,“ rääkis Martin Kreitsmann.
Politsei esindaja lisas, et vägivalla märkamisel on suur roll ka naabritel ja pereliikmetel. „Mida rohkem juhtumitest teavitatakse, seda parem on ülevaade probleemist ning saame olla kindlad, et kannatanu saab abi. Kui kahtlustad, et keegi kannatab vägivalla all, anna sellest teada helistades 112. Lähisuhtevägivallast politsei teavitamine päästab elusid,“ ütles PPA arendusekspert Martin Kreitsmann.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi põhiteenuse juhi Lenne Indovi sõnul ei ole amet ohvriabisse pöördumiste arvus märkimisväärset langust täheldanud. „2023. aastal oli ohvriabi töötajatel 2724 uut juhtumit (2022. aastal 2735), millega oli seotud 3496 inimest, sh 571 last. Valdav enamus ehk 73% pöördujatest olid naissoost,“ tõdes Lenne Indov. Ta lisas, et lähisuhtevägivallaga võitlemisel on oluline märkamine, sekkumine ja julgus otsida abi.
Möödunud aastal sõlmisid neli ministrit kokkuleppe lähisuhtevägivalla ennetamiseks, juhtumitele reageerimise parandamiseks ning ohvritele ja vägivallatsejatele mõeldud teenuste arendamiseks. Selle juurde käib tegevuskava, mille eesmärk on ühiskonnas vägivallatsükkel katkestada, seda taunida ning vägivallast mõjutatud inimesi süsteemselt ja vajaduspõhiselt abistada.
Justiitsministeeriumi üks lähiaja fookus on teadlikkuse suurendamine vaimsest vägivallast. Psühholoogiline vägivald, mida nimetatakse ka emotsionaalseks väärkohtlemiseks, võib esineda näiteks sundimise, laimamise, sõnalise solvamise või ahistamise vormis. Selle tulemuseks võib olla psühholoogiline trauma, ärevus, krooniline depressioon või traumajärgne stressihäire muude psühholoogiliste probleemide hulgas.
„Soovime anda menetlejatele tööriistad, mille abil menetleda senisest tõhusamalt ka selliseid juhtumeid, kus tegemist on ennekõike vaimse vägivallaga. Ühe esimese sammuna analüüsime karistusseadustikku ja vajadusel algatame seadusemuudatuse, et psühholoogilise vägivalla juhtumeid tõhusamalt uurida ja toimepanijad saaks vastutusele võtta,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anna-Liisa Uisk.
Tutvu 2023. aastal registreeritud kuritegude statistikaga justiitsministeeriumi kodulehel.
