Teiste seas ei saanud eelmise aasta lõpus langetatud otsusega presidendilt armu viie inimese tapmises osalenud eluaegne vang, Pärnu sarisüütaja ning lapsepõlvest tuttava naise tapja.
Presidendilt ei saanud armu Albert Solodov, kes osales 1994. aastal koos kahe kaaslasega Ida-Virumaal viie inimese tapmises. Kohus mõistis Ojalale ning tema kahele kuriteokaaslasele Albert Solodovile, Oleg Borissovile ja Andrian Ojalale surmanuhtluse, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. Süüdistuse järgi peksid Kohtla-Järvelt pärit Borissov, Ojala ja Solodov 1994. aasta 9. oktoobril Saka külas surnuks 91-aastase naise, kellel arvati olevat kodus kulda ja abikaasast jäänud jahipüss. Mõrtsukad asju ei leidnud ning süütasid kuriteojälgede varjamiseks maja. 1994. aasta 11. oktoobril tapsid purjus Borissov, Ojala ja Solodov vara saamiseks Ida-Viru maakonna Kohtla vallas Kolga-Saka küla elanikud, 69-aastase naise ja 73-aastase invaliidist mehe. Mõrtsukad said majast jahipüssipadruneid ja mõnesugust väheväärtuslikku kraami ning süütasid kuriteojälgede varjamiseks maja. Kohus otsustas eelmisel aastal Ojala ennetähtaegselt tingimisi vabastada ning mees vabanes juuni lõpus. Kohus arutas mullu kevadel ka Borissovi ja Solodovi ennetähtaegset vabastamist, kuid otsustas nad siiski vanglasse jätta.
Karis ei andnud armu Raido Pilvele, kes tappis 2019. aastal oma tuttava naise. Süüdistuse järgi tappis Pilv 2019. aasta 27. augustil Viljandi vallas Põrga külas tahtlikult oma tuttava 35-aastase naise. Tekkinud sõnavahetuse käigus tungis mees kannatanule kallale ja kägistas teda tema enda salliga, kuni kannatanu suri. Mõni aeg pärast tapmist asus Pilv kõrvaldama kuriteo jälgi: ta mähkis kannatanu surnukeha riide sisse, toimetas selle koos tema isiklike esemetega auto pagasiruumis järve äärde ning lükkas vette, pannes raskuseks kivi. Kohtule antud ütlustes tunnistas Raido Pilv end kannatanu tapmises süüdi.
Presidendilt ei saanud armu Marko Tee, kes kannab juba mitmendat vanglakaristust süütamiste eest. Süütamiste eest vanglakaristuse ära kandnud Tee läks mullu juulis Pärnust Lääneranna valda, kus samal päeval teatati häirekeskusele lahtise leegiga põlevast talumajast. Tulekahju kustutamise käigus tekkis kahtlus, et maja võidi süüdata tahtlikult. Samal ajal, kui päästjad veel sündmuskohal töötasid, tuvastas politsei võimaliku kahtlustatava ja pidas Tee sama küla lähikonnas kinni. 2019. aasta sügisel süütas Marko Tee Pärnus Hommiku 3 hoone. Tuli levis edasi kolmele hoonele, sealhulgas St. Peterburgi hotelli konverentsikeskusele. Samal suvel süütas Tee Pärnus Hedoni spaahotelli lähedal männikus telgi, kus magas talle tuttav viiekümnendates aastates mees, kes sai põletushaavu. 2020. aasta veebruaris mõistis kohus Teele kaks aastat vangistust kesklinna majade ja telgi süütamise eest. 2015. aastal süütas Tee prügimaja, -konteinerite, paberipressi ja osaliselt majaseina hävitamisega ettevõttele üle 13 000 euro eest kahju tekitas. 2011. aastal majapõlengus, milles hukkus inimene, oli samuti süütajaks tema.
Presidendilt ei saanud armu ka Igor Abdulajev, kes tappis 2010. aastal Tallinnas Mustamäel bussipeatuses mehe. Süüdistuse kohaselt peksis alkoholijoobes Abdulajev 21. juunil 2010 kell 17.30 Tallinnas Mustmäel Akadeemia tee bussipeatuse pingil istuvat meesterahvast, kuni mees pingilt maha kukkus. Seejärel lõi ta maaslamavat, oigavat ja vastupanu mitteosutavat kannatanut jalaga ja vihmavarjuga. Löögi tagajärjel läks vihmavari katki ja Abdulajev lõi tema kätte jäänud vihmavarju varrega korduvalt kannatanut, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal. Kui kannatanu kaotas teadvuse, võttis Abdulajev temalt ära Prisma kilekoti ja lahkus sündmuskohalt.
Karis ei andnud armu ka Ülle Kottisele, kes tappis 2020 aastal ansambli Tuberkuloited asutajaliikme Aivar Kandla. Kottisse mõisteti süüdi selles, et mullu 15. mail lõi ta Pärnus ühes korteris istunud Kandlat noaga selga ning tekitas talle vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava, mis põhjustas surma. Kottisse helistas kiirabisse alles pärast seda, kui Kandla oli surnud. Samuti varjas naine nii kiirabisse helistades kui ka kiirabi saabudes, et meest on noaga löödud. Seega on kohtu hinnangul tegu tahtliku tapmise.
Jana Oja kannab 2015. aastast karistust teise naise mõrva eest. Mõrvasüüdistuse järgi läksid Jana ja kaasosaline Toomas 2015. aasta 24. juunil Tallinnas Energia tänaval asuvasse korterisse, et uurida seal elavalt 40-aastaselt naiselt, kas ta on suhelnud Jana elukaaslasega. Kohapeal selgus, et naine on tõepoolest Jana elukaaslasega suhelnud, mispeale lõi armukadedushoos Jana naist ning asus teda kägistama. Samal ajal ulatas Toomas Janale kannatanu kägistamiseks ja lämmatamiseks vajalikke esemeid. Lisaks takistas Toomas korteris viibinud naise 20-aastasel pojal abi kutsumast, võttes ära ta mobiiltelefoni. Pärast kannatanu surma eemaldas Toomas korterist suitsuanduri ning süütas mõrvatud naise all olnud lina põlema.
Armu ei saanud ka Stanislav Semenjuk, kes kannab ühe mehe tapmise ja teise raskelt vigastamise eest 15-aastast vanglakaristust. Semenjuk lõi 22. jaanuaril 2018 Tallinnas Liivalaia tänaval asuva maja korteris alkoholi tarvitamise käigus puhkenud tülis noaga kahte meest. Üks meestest suri saadud vigastustesse sündmuskohal, teine sai raskeid kehavigastusi. Ühte kannatanut pussitas Semenjuk korteri köögis libliknoaga ühe korra kaela ja 2-3 korda kõhtu. Seejärel läks ta köögist välja, naasis kümne minuti pärast ja lõi kannatanut sama noaga veel kolm korda kõhtu. Kuigi pussitada saanud mees sai raskelt vigastada, õnnestus arstidel ta elu päästa. Teist ohvrit pussitas Semenjuk samas korteris ühe korra kaela, kaks korda rinda ja kolm korda kõhtu. Mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
