Riigipea kasutas vetot põhjusel, et vaidlusaluse seaduse vastu võtmise sidus valitsus usaldushääletusega.
„Riigikohus on märkinud, et kui lubada piiramatut obstruktsiooni, siis võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks,“ tõdes president Karis oma otsuses. „Samas, kui asuda seisukohale, et jätkuv obstruktsioon annab valitsusele õiguse siduda eelnõusid jätkuvalt usaldusküsimusega, siis tekib olukord, kus ka väike rühm riigikogu liikmeid võib muuta põhiseaduse mõtte järgi erandliku menetluse üldiselt lubatavaks,“ kirjutas riigipea.
„Näiteks võivad ühe opositsioonierakonna liikmed valida taktikana piiramatu obstruktsiooni. On kaheldav, kas sel puhul oleks asjakohane rääkida parlamendi ja valitsuse suhetes tekkinud ummikseisust. Samuti ei saa öelda, et eelnõude sidumine usaldusküsimusega tooks sel juhul kaasa ummikseisu lahendamise. Pigem oleks tagajärg see, et ka ülejäänud parlamendiliikmed ei saa oma põhiseaduslikke ülesandeid enam täita,“ rõhutas president Karis.
Mõne riigikogu liikme tegevus ei saa anda valitsusele õigust piirata jätkuvalt kõigi teiste riigikogu liikmete võimalust teostada oma mandaati,
on riigipea oluline järeldus.
Parlament võttis maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse vastu 22. novembril. President jättis selle 8. detsembril välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku uuesti otsustada, et viia seadus kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu arutas seadust uuesti 18. detsembril ning võttis selle muutmata kujul vastu.
