18.08.2017 Reede
Ravimite hulgimüüjate apteegi omanikuks olemise keeld võib olla põhiseadusevastane
Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võib 2014. aastal ravimiseaduses kehtima hakanud keeld, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüjad olla apteegi omanikud, olla põhiseadusega vastuolus. Juba tookord juhtis kaubanduskoda sellele asjaolule riigikogu tähelepanu. Kuna tänaseks pole seaduse sõnastust endiselt muudetud, pöördus koda taaskord riigikogu sotsiaalkomisjoni poole, analüüsimaks selle keelu õiguspärasust.
Kaubanduskoja hinnangul võib ravimiseaduses sisalduv keeld, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüjad olla apteegi omanikud, olla põhiseadusega vastuolus
Foto: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
2014. aastal muudeti ravimiseaduses paragrahvi 42 lõike 5 sõnastust, mille järgi keelati ravimite hulgimüüjatel olla samal ajal ka jaemüüja ehk apteegi omaniku rollis. Siiski anti üleminekuaeg nendele hulgimüüjatele, kes omasid üldapteegi tegevusluba enne 9. juunit 2014. Üleminemineku aeg anti 9. aprillini 2020.
Juba vahetult peale seaduse muudatuste jõustumist tekkis meil kahtlus, kas selline keeld on ikka põhiseadusega kooskõlas. Tookord pidasime vajalikuks, et riik analüüsiks, kas eelnevalt mainitud ravimiseaduse sätted on kooskõlas põhiseaduses sõnastatud ettevõtlusvabaduse, omandiõiguse, võrdsuspõhiõiguse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse osas.
Kuna möödunud on kolm aastat ning ravimiseaduses oleva keelu sõnastust pole endiselt muudetud, siis pöördus koda taas kord riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ning soovis teada, kas riigikogu, mõni ministeerium või muu isik on teinud põhiseaduslikkuse analüüsi ravimiseaduse § 42 lõike 5 kohta. Koda palus selle endale tutvumiseks edastada, juhul kui selline analüüs on olemas. Kui vastavat analüüsi ei ole tehtud, siis soovib koda teada, miks ei ole analüüsi tegemist vajalikuks peetud.
