03.06.2015 Kolmapäev

Riigikohus: kohus ei hakka otsima surnud kannatanu pärijaid

Veebikelmi kaasust arutanud riigikohus leidis, et kui süüasjas on kannatanu surnud, siis pole kohtu ülesanne hakata otsima tema võimalikke pärijaid määramaks isik, kellel on õigus kahjusumma hüvitamisele.

Riigikohus leiab, et kui süüasjas on kannatanu surnud, siis pole kohtu ülesanne hakata otsima tema võimalikke pärijaid määramaks isik, kellel on õigus kahjusumma hüvitamisele.
Riigikohus leiab, et kui süüasjas on kannatanu surnud, siis pole kohtu ülesanne hakata otsima tema võimalikke pärijaid määramaks isik, kellel on õigus kahjusumma hüvitamisele. Foto: Reuters

Vaidlus tekkis, kui esimesed kaks kohtuastet mõistsid internetis kelmuseid toime pannud mehelt kannatanu kasuks välja 190 eurot ning kuna kannatanu oli vahepeal surnud, siis mõisteti kahjusumma abstraktselt tema õigusjärglasele. Samas ei märkinud menetluspooled, kes see õigusjärglane konkreetselt on.

Kaasust arutanud riigikohus leidis teisipäeval, et sellisel kujul tuleb jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. "Kohus ei saa teha otsust surnud isiku kasuks. Kriminaalasja läbi vaadates ei hakka kohus sellepärast menetlust teadmata pikaks ajaks peatama, et otsida pärijat," leidis riigikohus.

Kui pärija on olemas, siis tal on õigus võtta tsiviilhagejana nõue üle kriminaalmenetluses. "Kui ta ei ole teada ja mõistlike pingutustega ei ole kohe tuvastatav, siis jäetakse hagi läbi vaatamata ja pärija võib nõude esitada tsiviilkohtumenetluses," lisas riigikohus. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255